tag:blogger.com,1999:blog-61768010123378837922024-02-07T19:48:27.001+02:00Astronoomia ja teleskoobidJutud astronoomiast, teleskoopidest, taeva vaatlemisest, taevanähtustest, kosmosemissioonidest ning ühiskondlikust ja ärilisest tegevusest selles vallas.Unknownnoreply@blogger.comBlogger18125tag:blogger.com,1999:blog-6176801012337883792.post-33693187166639814152012-11-11T19:34:00.001+02:002012-11-11T20:57:46.532+02:00Päikesevaatlus 9. novembril 20129. novembril oli üle tüki aja Päikest näha. Päikese kaar on praegusel ajal üsna madalaks jäänud - keskpäeval oli ta kõrgus veidi üle 13 kraadi (horisont on 0 kraadi, täpselt pea kohal ehk seniidis on 90 kraadi).
Olime 7. klassidega esimesest tunnist peale päikesevaatlust ette valmistanud - näitasin pilte, rääkisin ohutusest, mõned lapsed tegid lühikese referaadi ja ettekande Päikesest ja selle vaatlemisest. Vahepeal olid küll ilmad pilvised, küll vaja muid kooliasju teha, seega praktiline vaatlus aina nihkus ja nihkus, kuni 9. novembril juhtusid soodsad asjaolud kõik kenasti kokku langema - selge taevas, tunnid ühel päeval lõunasel ajal. Tegelikult oli sel päeval ette nähtud tunnikontroll aine ehituse teemal ja need rõõmsad näod, mis pingest vabanemist ilmestasid, oli vaatamisväärsus omaette.<br />
<br />
<b>Vaatlusvahendid</b><br />
<br />
<ul>
<li><a href="http://www.baader-planetarium.com/sofifolie/details_e.htm" target="_blank">Baaderi päikesefiltri kilest</a> valmistatud prillid </li>
<li>Päikeseteleskoop <a href="http://www.meade.de/en/products/telescopes/product.html?tx_meadeproducts_pi1%5Bcmd%5D=pdis&tx_meadeproducts_pi1%5Bartid%5D=0317120&tx_meadeproducts_pi1%5Bview%5D=desc&cHash=5d36d3fc402fdf664687de1c485f4e63" target="_blank">Coronado SolarMax II 60</a>, fookuskaugus 400 mm, pealäätse läbimõõt (apertuur) 60 mm, okulaar 16 mm, suurendus 25x; teleskoobil on filter, mis laseb läbi ainult vesiniku alfajoone lainepikkust (656,3 nm) </li>
</ul>
<br />
<br />
<b>Vaatlus</b><br />
Vaatluse kohaks sai valitud TIK-i ümbrus, Vabaduse väljak.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi6_hmzkRxECe3vG-WLtm9FwTGbCvEE0NqFcjwNSFGcUF5GHZhGaMcD9-XeUbpRD_Qlz01bTA6_Qh1a3jbpy6ShgipETkmfLfa7DZfPAqrUE5mLfUkeFPVJjkoyJHoR3aT8h6cHHrfLuwmO/s1600/paike_7b.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="450" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi6_hmzkRxECe3vG-WLtm9FwTGbCvEE0NqFcjwNSFGcUF5GHZhGaMcD9-XeUbpRD_Qlz01bTA6_Qh1a3jbpy6ShgipETkmfLfa7DZfPAqrUE5mLfUkeFPVJjkoyJHoR3aT8h6cHHrfLuwmO/s400/paike_7b.jpg" width="600" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Vaatlus pakkus palju elevust, kuid kõik kulges hästi (klõpsa pildile).</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiLWZsv6ey82J3Za7xrs9bwYQdjAsaDuECH_KYu-1hfqevDa4Ef11RYchyphenhyphenA-MSdY5T-x8GdFm1YduW_YdWH0rNmQSBB8CZVDRYriC8pSExuUlRsR9DRzYDNLEHNxZSJpijZozVGSKRhy6Lp/s1600/paike_7a.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="450" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiLWZsv6ey82J3Za7xrs9bwYQdjAsaDuECH_KYu-1hfqevDa4Ef11RYchyphenhyphenA-MSdY5T-x8GdFm1YduW_YdWH0rNmQSBB8CZVDRYriC8pSExuUlRsR9DRzYDNLEHNxZSJpijZozVGSKRhy6Lp/s400/paike_7a.jpg" width="600" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="font-size: 13px;"><span style="font-size: x-small;">Vaatlus tuli protokollida, õpilased tähendavad kirjas ja pildis üles, mida nägid </span>(klõpsa pildile)<span style="font-size: x-small;">.</span></td></tr>
</tbody></table>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Üle taeva sõitis pilvi, mis varjutasid aegajalt Päikese, kuid kõik kohalolnud said siiski Päikese läbi teleskoobi ära näha. Päike paistis välja umbes selline nagu alloleval pildil.</div>
<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiwdr1J4ckkMaFkGnmzE9BFm70D58bnz1qtTzYYROcuLIIim5yr3yjh2JftvicxWhePinfryad7SCT5a8bvu2zic8k_XsbPIS6JUn051iYteuWGxJiaBqzz71CMHvZbR88ta4uhqKnLMA5k/s1600/2012_11_09_sun.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="450" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiwdr1J4ckkMaFkGnmzE9BFm70D58bnz1qtTzYYROcuLIIim5yr3yjh2JftvicxWhePinfryad7SCT5a8bvu2zic8k_XsbPIS6JUn051iYteuWGxJiaBqzz71CMHvZbR88ta4uhqKnLMA5k/s400/2012_11_09_sun.jpg" width="600" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Päike pildistatuna läbi vesiniku alfajoonega varustatud teleskoobiga SolarMax II; näha on Päikese "pinna" apelsinikoor, protuberantsid, päikeseplekid (klõpsa pildile).</td></tr>
</tbody></table>
<b><br /></b>
<b>Nähtud detailid</b><br />
<br />
<ul>
<li>päikese "pinna" granulatsioon (paistab nagu apelsini koor) </li>
<li>päikeseplekid (tumedamad täpid parempoolses servas) </li>
<li>protuberantsid ehk loited päikeseketta servas </li>
<li>loide Päikese "pinnal" (tumedam kaar ketta allosas) </li>
</ul>
<br />
<br />
Läbi isetehtud prillide paistis Päike kui täiskuu - konkreetne ketas, kusjuures Päikese nurkläbimõõt planeedi Maa taevas ongi enamvähem sama mis täiskuul (kuidas muidu täielik päikesevarjutus toimuda saaks).<br />
<br />
Varasema kogemuse põhjal saan lisada, et Päikese detailirohkus oli seekord tagasihoidlik - plekid olid serva peal ja ilmnesid alles peale osundamist ning pikemat vaatlemist, protuberantsid olid võrreldes Päikese kettaga suhteliselt madalad. Oma osa detailiselguse puudumisel mängis ka Päikese madal asend horisondil, näha oli, et Päikese kujutise serv "kees" ehk lainetas. See oli tingitud Maa atmosfäärist.<br />
<br />
Kui õppekava, tunniplaan, ilm ja muud asjaolud võimaldavad, siis vaatleks kevadel veel - Päike käib siis kõrgemalt ja aktiivsus peaks samuti tipule lähemal olema.Unknownnoreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-6176801012337883792.post-6537169290240444282009-11-28T17:34:00.011+02:002009-11-28T19:10:45.060+02:00VIXEN -- Jaapani teleskoopide pärl<div class="picture left" style="width:322px;"> <img src="http://www.teleskoop.eu/images/detailed_images/ED103S_SXW.jpg" alt="" />Teleskoop Vixen ED103S SXW. Hind 73840 kr.</div>Maailmas on päris mitu teleskoopide tootjat, mis omas piirkonnas on väga kuulsad, aga mille üleilmne levimine on aega võtnud. Kõmu nende headusest ja erilistest omadustest levib muidugi kiiremini. Teine asi on see, et esimeses järjekorras üritatakse oma toodetega jõuda USA turule, sealt edasi vaadatakse, kas Euroopa jaoks ka mahti jääb.<br /><br /><a href="http://www.vixen.co.jp/English/index_e.html">VIXEN</a> on Jaapani tootja, mis tähistab käesoleval aastal oma 60. tegutsemisaastat. Vixen toodab ja turustab lisaks teleskoopidele ka muid optikatooteid - mikroskoobid, luubid, binoklid, pikksilmad. Teleskoopide seas on nii algajatele ja lastele sobivaid mudeleid kui ka tõsisemale astrofotograafia huvilisele suunatud komplekte.<br /><br /><div class="picture right" style="width:202px;"> <img src="http://www.teleskoop.eu/images/detailed_images/gaiax330_200px.jpg" alt="" />Teleskoop VMC330L Gaiax monteeringul. Hind 233530+189030=422560 kr.</div>Ükski teleskoop ei toimi hästi ilma monteeringuta, seepärast on tähelepanu monteeringule sama tähtis kui toru omadustele. Tihti ostavad astronoomid optikatoru ühelt ja monteeringu teiselt tootjalt, et saada kokku tema meelest parim komplekt. Vixenil on mõlemas suunas ette näidata suurepärased tooted.<br /><br /><a href="http://www.vixen-europe.com/htm/zubehoer/montierungen/sphinx_montierung.htm">Sphinx</a> monteering koos värvilise displeiga <a href="http://www.vixen-europe.com/htm/starbook/starbook_starbook.htm">StarBook</a> pardaarvutiga on müügil eraldi tootena ja vägagi hinnatud keskmise suurusega torude suunajana. <br /><br />Vixeni kõige võimekamad monteeringud on <a href="http://www.vixen-europe.com/htm/zubehoer/montierungen/newatlux_montierung.htm">ATLUX</a> ja <a href="http://www.vixen-europe.com/htm/zubehoer/montierungen/gaiax_montierung.htm">GAIAX</a>, mis on eelkõige vast kupli alla paigutamiseks kui põllul või aianurgas toimetamiseks.<br /><br /><div class="picture left" style="width:202px;"> <img src="http://www.teleskoop.eu/images/detailed_images/SP_VMC110L_Tripod_200px.jpg" alt="" />Teleskoop Vixen Skypod VMC110L kolmjalal. Hind 22550 kr.</div>Kodukasutajale, kel liiga palju ruumi pole, sobib vast <a href="http://www.vixen-europe.com/htm/zubehoer/montierungen/Skypod_montierung.htm">Skypod</a> monteeringuga ja 110 mm apertuuriga katadioptriline teleskoop <a href="http://www.vixen-europe.com/htm/teleskope/reflektoren/vmc110l_sp.htm">Skypod VMC110L</a>. Hind Eestis 22550 kr kolmjalaga versioonil ja 22240 kr lauapealsel versioonil.<br /><br />Igaks juhuks siis ütlen, et <a href="http://www.teleskoop.eu">OÜ Neutriino</a> on Vixeni teleskoopide ja muu optika esindaja Eestis ja kõiki mudeleid, mida saksakeelsel kodulehel näete, saab minu kaudu tellida.Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6176801012337883792.post-5727718599365658342009-10-10T11:27:00.011+03:002009-11-29T13:33:12.280+02:00TAL-2 LXD75 -- omapärane teleskoop, ainult Eestis<div class="picture left" style="width:265px;"> <img src="http://www.teleskoop.eu/images/detailed_images/TAL-2_LXD75_2.jpg" alt="" />TAL-2 LXD75</div>Paljud on minult küsinud, kas Vene TAL teleskoope ka müügil on. Paraku olen pidanud pikalt eitavalt vastama, kuna Novosibirski teleskoobimeistrid korraldasid oma edasimüüjate struktuuri sedasi ümber, et siinne maailmanurk jäi kuivale. Vahepeal käisid asjad Ungari kaudu, kuid seegi kanal kuivas ära. Nüüd on ajutiselt ja piiratud koguses üks hulk TAL teleskoope käeulatuses ja sellises kombinatsioonis, mida mujalt saada pole võimalik.<br /><br />Nimelt sätin suurepärase optikaga TAL-2 (D=150 mm, F=1200 mm) teleskoobile alla kas Bresser MON2 monteeringu või lausa MEADE LXD75 pardaarvutiga monteeringu, mis tähed automaatselt vaatevälja keerab. Vene-Saksa-Ameerika-Hiina-Eesti sõbralikult taevast koju toomas.<br /><br />Hinnad:<br />* TAL-2 OTA (ainult toru) 4900 kr<br />* TAL-2 MON2 8990 kr<br />* TAL-2 LXD75 15600 kr<br /><br />Kokku on TAL-2 OTA-sid saada 8 tükki. Tellimisest kättesaamiseni läheb veidi aega.<br /><br />Veel pilte on näha <a href="http://www.teleskoop.eu/index.php?target=products&product_id=29813">teleskoop.eu</a> küljel. Samas saab ka tellimuse vormistada.Unknownnoreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-6176801012337883792.post-22604751462272084662009-08-18T17:39:00.005+03:002009-08-18T17:45:38.562+03:00Taevapildid Jaan Kaplinski raamatusse<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjBPY7xbNOIU0garQ9FU_Cpi1ljsYYsrFkszCYsGX9DS3R9STFX8iMyKyOoCnMWN9dgU8O3IjayJfYnmMFlLbMx_fJtKEw_dOwnZeEmcekrQvx2PyK45txHhEtRaPfud-w5aXeJa1abjK8n/s1600-h/2007_06_03_Kuu_05.jpg"><img style="float:right; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 146px; height: 480px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjBPY7xbNOIU0garQ9FU_Cpi1ljsYYsrFkszCYsGX9DS3R9STFX8iMyKyOoCnMWN9dgU8O3IjayJfYnmMFlLbMx_fJtKEw_dOwnZeEmcekrQvx2PyK45txHhEtRaPfud-w5aXeJa1abjK8n/s400/2007_06_03_Kuu_05.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5371314116134108322" /></a><br />Ajakirjade Kirjastuselt on ilmumas raamat astronoomiast, mille autor on astronoomiahuviline Jaan Kaplinski. Raamatu lugejaks on kooliealine inimene ja/või tema vanem. Sellesse raamatusse on plaanitud ka kenake hulk pilte ja just selles osas ootab kirjastus Eesti astronoomiahuviliste panust. Lisan siia nimekirja plaanitavatest piltidest. Osad on muidugi sellised, mida tuleb pildipankadest võtta, aga osad jällegi sellised, mida just siit foorumist leida loodame.<br /><br />Kena oleks iga pildi juurde saada ka tehniline teave kasutatud aparatuuri ja seadete kohta. Ette on nähtud ka honorar, aga selles asjas lepivad raamatu toimetaja ja autorid ise kokku. <br /><br />Palun kirjuta mulle taevatoru@teleskoop.com.<br /><br /><blockquote>Meile meeldiks väga kasutada kodumaise autori teoses NASA piltide kõrval eelkõige oma harrastusastronoomide fotosid, sest see muudab raamatu unikaalseks Eesti raamatuks. Niisiis võib kindlasti pakkuda ka selliseid fotosid, millega tekst otseselt ei haakugi, kuid millel endal on avaldamisväärne lugu. Saame lisada raamatusse eraldi lehekülje fotode autorite, saamislugude ja kasutatud tehnika kirjeldustega.<br /><br />1. ptk Alguses on unistus <br />Fotode teemad: Sinine taevas Maalt nähtuna<br />Pilve sees<br />Alkeemik või tähetark<br /><br />2. ptk Astronoomiliste arvude poole<br />Fotode teemad: vana Kreeka maailmapilt kerajast Maast ja taevast planeetidega<br />midagi teemal, et Maa on lopergune<br /><br />3. ptk Taevas jääb ilma taevalikkusest<br />Fotode teemad: Galilei<br />Giordano Bruno<br /><br />4. ptk Tähetarkus mujal maailmas <br />Fotode teemad: Babüloonia teadlased<br />Araabia maade teadlased<br />Hiina või indiaani teadlased<br /><br />5. ptk Uueaja astronoomia esimesed sammud<br />Newton ja tema gravitatsiooniteooria<br /><br />6. ptk Sinise taeva all<br />Fotode teemad: Maa Kuult nähtuna<br />Valgusreostuseta taevas ja/või valgusreostatud taevas linna kohal<br />Hubble teleskoop<br />mehitatud kosmoselend, mees Kuul<br /><br />7. ptk Päike ja tema lähem ümbrus <br />Fotode teemad: Päike kaunil pildil<br />Päike lähemalt, pind ja plekid<br />Päikesesüsteemi planeedid<br />Merkuur <br />Virmalised<br />Mõned enamvähem sama suured Päikesesüsteemi kehad: vasakult paremale, ülalt alla: Ganymedes, Titaan, Callisto, Io, Kuu, Europa, Triton, Pluto. Ganymedes, Callisto, Europa ja Io on Jupiteri kuud, Titaan on Saturni, ja Triton Neptuuni kuu<br />Venera 13 saadetud pilt Veenuse pinnast. Oranžikas värv tuleb sellest, et planeedi atmosfäär neelab (hajutab) sinise ja rohelise valguse. <br />Veenus sirbina<br />Marsi pind<br />Mars teises vaates<br />Asteroide<br />Arizona vmt meteoriidikraater <br />Kaali järv<br /><br />8. ptk Jäised maailmad<br />Saturni rõngad vanal joonisel või fotol<br />Jupiter<br />Jupiteri kuud<br />Saturn<br />Saturni kaaslane Titaan<br />Uraan<br />Neptuun<br />Struve<br />Pluuto<br /><br />9. ptk Hämaras kauguses teispool planeete<br />Ernst Öpik<br />vanaaegne pilt komeedist taevas<br />kosmoseaparaat Deep Impact<br />Orioni udu<br />10. ptk Linnutee -- kodune ja kummaline<br />Öine tähistaevas<br />Mõni tähtkuju<br />Tänapäevased kosmoselaevad<br />Kosmoselendude fotosid külma sõja ajast<br />William Herschel<br />Linnutee – parem kui 2-3 pilti<br />Noovad ja supernoovad<br />Eksoplaneedid<br /><br />11. ptk Linnuteede suur loomaaed<br />Mingi spiraalgalaktika<br /><br />12. ptk Mängu tulevad tumedad jõud<br />Andromeda udukogu <br />erinevate galaktikate pilte kõrvuti<br />Magellani pilved<br /><br />13. ptk Pilguheit päris algusesse<br />Suure Paugu illustratsioone<br /><br />14. ptk Kus nad siis on? <br />elu teke kõige üldisemalt? <br />“tulnukate” fotosid?</blockquote>Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6176801012337883792.post-2947865741714516542009-05-07T18:36:00.005+03:002009-05-11T08:04:19.827+03:00Astronoomiahuviliste kokkutulek 2009<div class="picture up" style="width:502px;"> <img src="http://www.teleskoop.com/images/t_t_blogi/per_2008.jpg" alt="" />Astronoomiahuviliste kogunemine 2008. aastal Väike-Maarjas.</div><br /><br /><br /><a href="http://www.astronoomia.ee">Astronoomia.ee</a> annab teada, et selle aasta astronoomiahuviliste kokkutulek, mis on järjekorras juba neljateistkümnes, toimub 12.-16. augustil Tõraveres. Üldteemaks on seekord <span style="font-weight:bold;">“400 aastat teleskoope ja 200 aastat taeva uudistamist Eestis”</span>. <br /><br />Täpsem ajakava on veel koostamisel, kuid varasemale kogemusele toetudes võib öelda, et kavas on meteooride vaatlemine ja loendamine, huvitavad loengud oma ala proffidelt, arutelud, küsimised-vastamised, matk, astronoomilise tehnika (amatöör ja professionaalse) lähivaatlus, kontsert Urmas Sisaski loomingust jne.<br /><br />Soovitan kõigil, kes astronoomiast rohkem teada tahavad saada, Tõraverest ka neil päevadel läbi tulla või hoopiski pikemalt end paigale sättida. Telkimine ja toitlustamine on korraldatud.<br /><br />Jälgige reklaami!<br /><br /><div class="picture up" style="width:502px;"> <img src="http://www.teleskoop.com/images/t_t_blogi/per_2006.jpg" alt="" /> Astronoomiahuviliste kogunemine 2006. aastal Mahtras. </div><br /><br />Rohkem pilte ja ülevaadet eelmistel kokkutulekutel toimunust leiab <a href="http://www.obs.ee/kokkutulekud/">obs.ee vastavalt lehelt</a>.Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6176801012337883792.post-36270249537489130892009-04-10T14:19:00.009+03:002009-04-11T13:12:39.940+03:00Jaan Einasto räägib Vikerraadios universumist<div class="picture up" style="width:502px;"> <img src="http://www.teleskoop.com/images/t_t_blogi/universum_1.jpg" alt="" />Kiirenevalt paisuv universum Suurest Paugust tänaseni.</div><br />Täna õhtul (10. aprill) kell 23:05 räägib keskööprogrammis (KÖP) akadeemik ja astronoom Jaan Einasto, keda küsitleb teadusajakirjanik Priit Ennet.<br /><br /><strong><a href="http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1124071">Kuula saadet ERR arhiivis</a>.</strong>Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6176801012337883792.post-64112337023424022122009-04-04T18:48:00.007+03:002009-04-08T09:41:36.991+03:00Tore mäng - loo ise supernoovaplahvatustega tähti<div class="picture left" style="width:302px;"> <img src="http://www.teleskoop.com/images/t_t_blogi/supernova_game.jpg" alt="" />Loo gaasipilvest ise tähti.</div>Supernoovade plahvatustel on uute tähtede tekkimisel oluline roll mängida, kuna tekitavad lööklaineid, mis suruvad lähedal asuva gaasipilve siit-sealt koomamale, kus tekivad tihendused, millest sünnivad tähed.<br /><br />See kõik võtab muidugi palju aega, aga kuna astronoomid on eri piirkondades näinud suuri gaasipilvi väga erinevates kujunemisjärkudes, on see protsess siiski päris hästi modelleeritav.<br /><br />Nüüd saad ise jumalat mängida, tähti plahvatama panna ja gaasipilvest uusi tähti sünnitada.<br /><br />Lahe! --> <a target=_blank href="http://discovermagazine.com/2009/interactive/star-formation-game/">MÄNG</a>Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6176801012337883792.post-2400206596856318792009-04-01T22:01:00.010+03:002009-04-04T22:36:28.117+03:00Tule taevast vaatlema!<div class="picture left" style="width:302px;"> <img src="http://www.teleskoop.com/images/t_t_blogi/vaatlus_2005_07nov.jpg" alt="" />Avalik vaatlus Linnahalli promenaadil.<br> Meenutus 7. novembrist 2007.</div>Ülemaailmse ettevõtmise <span style="font-weight:bold;"><a href="http://100hoursofastronomy.org/">100 tundi astronoomiat</a></span> katuse all toimuvad avalikud taevavaatlused ka mitmes Eesti paigas. See üritus toimub omakorda rahvusvahelise astronoomia-aasta raames. Astronoomia-aastaga tähistame 400 aasta möödumist ajast, mis teleskoobiga taeva uurimist alustati.<br /><br /><a href="http://www.astronoomia.ee/">Astronoomia.ee</a>-s on kohad ja kellaajad kenasti üleval, aga kordan kiirelt üle. Üritused on välja kuulutaud Tartus, Sindis, Pärnus, Valgas, Viljandis, Rakveres, Tõraveres, kuid igaüks võib oma kodukohas ise oma teleskoobi püsti panna, kutsuda seekord ka naabrid, lapse sõbrad, ülemused-alluvad, laulukoori, tantsurühma, maleklubi, sukeldumisseltsi või mis iganes seltskonna, kellega seotud oled.<br /><br />Loomulikult toimuvad üritused ka Tallinnas ja vähemalt kahes kohas:<br /><br />* 2.-5. aprillil Tallinna Tehnikaülikooli peahoone juures kell 19:00-23:00.<br />* 2.-4. aprillil kutsub astronoomiahuviliste ühendus Ridamus kõiki huvilisi Tallinna Linnahalli promenaadile algusega kell 20:00.<br />* 4. ja 5. aprillil on plaanis päevased päikesevaatlused, kuid nende toimumise koht on veel lahtine, kuid alata soovin kell 12:00 ja paigaks võiks olla koht, kus liigub palju inimesi niisamagi. Mõne ostukeskuse parklas? Head ettepanekud teretulnud.<br /><br />Õhtustel aegadel vaatame kindlapeale Kuud, püüame pihta saada mõnele satelliidile, võibolla saame selgeks mõne tähtkuju ja tähe nime ja uurime, kas Saturn ikka näitab oma rõngaid või enam mitte.<br /><br />Sündmusest tuleb juttu neljapäeval (2. aprillil) Vikerraadios algusega umbes 13:30.<br /><br />Kõik huvilised on väga oodatud, võtke kaasa oma vaatlusvahendeid, kui on, kui pole, pole hullu - meil on; küsimused, mis astronoomia ja taeva asjadega seoses meelel on mõlkunud - võibolla saame kamba peale mõne asja selgemaks.<br /><br /><span style="font-weight:bold;">Tähtis!</span><br />Palun pange soojalt riidesse.<br />Vaatlus toimub vaid selge ilmaga.<br /><br /><embed type="application/x-shockwave-flash" src="http://picasaweb.google.com/s/c/bin/slideshow.swf" width="400" height="267" flashvars="host=picasaweb.google.com&captions=1&RGB=0x000000&feed=http%3A%2F%2Fpicasaweb.google.com%2Fdata%2Ffeed%2Fapi%2Fuser%2Fskeptik.ee%2Falbumid%2F5320919657506507681%3Fkind%3Dphoto%26alt%3Drss" pluginspage="http://www.macromedia.com/go/getflashplayer"></embed>Unknownnoreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-6176801012337883792.post-76695003632467751142009-03-28T15:10:00.008+02:002009-03-28T17:52:18.591+02:00Astronoomia.ee -- värav Eesti astronoomiasse<div class="picture left" style="width:302px;"> <img src="http://www.teleskoop.com/images/t_t_blogi/astronoomia_ee.jpg" alt="" />astronoomia.ee avaleht</div>Peale pikka arendustööd on valmis saanud ning avalikkusele avatud võrguleht <a href="http://www.astronoomia.ee">astronoomia.ee</a> -- värav Eesti astronoomiasse.<br /><br />Kel vähegi huvi selle vastu, mis astronoomias toimub ja mida Eesti selles valdkonnas ette saab võtta, kellega kontakti asuda, kellelt midagi küsida, siis on astronoomia.ee just selleks keskkohaks, kuhu tulla ja kust alustada.<br /><br />Astronoomia.ee peamised osad:<br /><ul><br /><li>Ürituste kalendrist saab vaadata, millised astronoomiaga seotud üritused Eestis toimuvad. Sinna saate lisada ka oma ettevõtmisi, kui haldajale oma teate saadate.</li><br /><br /><li>Astronoomiapilt, mis avaldab Eestis tehtud või Eesti inimeste poolt tehtud astronoomiaga seotud pilte. Saatke julgelt ka enda tehtud pilte.</li><br /><br /><li>Foorum, kus ise teemasid tõstatada, lugeda teiste arvamusi, küsida ja anda teistele nõu. Kõik senised Vaatleja foorumi teemad on nüüd astronoomia.ee foorumisse üle tõstetud ja kehtivad senised Vaatleja kasutajanimed.</li><br /><br /><li>Eestis tegutsevad astronoomiaga seotud ettevõtmised - Tartu Tähetorn, Ridamus, Eesti astronoomia Selts, Tartu Observatoorium (Tõraveres), ajakiri Vaatleja.</li><br /><br /><li>Lingid eestimaistele astronoomiaga seotud blogidele ja muudele võrgukodudele. Näiteks <a href="http://www.estcube.eu/">Tudengisatelliit</a> ja siinnegi blogi.</li><br /></ul><br /><br />Aga peamised vahelduvad osad, miks ikka ja jälle tasub astronoomia.ee küljele tagasi minna, on sündmuste kalender ja foorum.<br /><br />Järgmine kord, kui keegi küsib, kust Eesti astronoomia kohta midagi teada saaks, siis lihtne vastus on: "alusta <a href="http://www.astronoomia.ee">astronoomia.ee</a> küljelt".Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6176801012337883792.post-36468154058088820712009-03-19T00:33:00.008+02:002009-03-19T12:03:26.068+02:00Seminar tudengitele kosmosetehnoloogiast<div class="picture left" style="width:302px;"> <img src="http://www.teleskoop.com/images/t_t_blogi/lendab_kosmoses.jpg" alt="" />Tuleviku lood Sina ise.</div>Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus annab teada ja palub huvilistele teade edasi saata.<br /><br /><blockquote>Lugupeetud kosmose tehnoloogiatest huvitatud tudeng<br /><br />25. märtsil k.a. algusega kell 10.00 toimub TTÜ aulas Kosmose transpordisüsteeme ja tehnoloogiaid tutvustav seminar STAVE (Space Transportation Assets Valorisation in Europe).<br /><br />Lektoriteks on Euroopa juhtivate kosmoseagentuuride spetsialistid. Seminari sihtgrupp on tehnoloogiaettevõtete spetsialistid ja teadustöötajad. Vabadele kohtadele aulas on oodatud asjast huvitatud tudengid.<br /><br />Osalemissoovist palume teatada allpool toodud e-posti aadressile hiljemalt 23. märtsil, märkides nime ja teaduskonna. <br /><br />Ettekanded on inglise keeles. Seminari planeeritud lõpp kell 16.<br /><br />Seminarile registreerimine <br />E-post: <a href="mailto:urmas.uska@eas.ee">urmas.uska@eas.ee</a> <br />Rohkem informatsiooni:<br /><a href="http://www.stave-fp7.eu">www.stave-fp7.eu</a></blockquote>Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6176801012337883792.post-67729528743455446392009-03-01T02:09:00.004+02:002009-03-01T02:38:38.774+02:00Asteroid Einasto tiirutab taevas<div class="picture left" style="width:202px;"> <img src="http://www.teleskoop.com/images/t_t_blogi/Jaan_Einasto.jpg" alt="" />Jaan Einasto (s 1929). Pilt <a href="http://www.aai.ee/~einasto/">Jaan Einasto kodulehelt</a>.</div>Tartu Observatooriumi direktor Laurits Leedjärv annab ajakirja Horisont vahendusel teada, et väikeplaneet ehk asteroid, mis seni kandis järjenumbrit 11577, sai endale nimeks Einasto. See taevakeha teeb tiiru ümber Päikese 3,84 Maa-aastaga.<br /><br />Jaan Einasto on astrofüüsik, keda paljud teavad kui universumi kärgstruktuuri avastajat. Muidugi on väärikas eas teadlane palju muudki korda saatnud ja tema aktiivne loometee jätkub tänase päevani. <br /><br />26. veebruaril sai Jaan Einasto 80-aastaseks. Palju õnne!<br /><br />Eestiteemalisi asteroide on taevas veelgi: Estonia, Saaremaa, Tartu, Tõravere, Öpik, Schmidt, Ots jt.<br /><br />Allikas: <a href="http://www.horisont.ee/node/986">Igiliikur Einasto - inimene ja asteroid</a>Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6176801012337883792.post-90936971819460355382009-02-20T11:19:00.011+02:002009-02-24T16:38:09.557+02:00Ajakirjalt Horisont märtsis teleskoobi-eri<div class="picture left" style="width:302px;"> <img src="http://www.teleskoop.com/images/t_t_blogi/Horisont_teleskoop.jpg" alt="" />Ajakirja Horisont teleskoobi-eri</div>Kui veel pole tellitud suurepärane ajakiri Horisont, siis astronoomiahuvilisele on nüüd paras aeg seda teha -- märtsinumbriga on kaasas teleskoobi-eri, mida toimetus tutvustab sedasi:<br /><br /><blockquote><strong>Märtsikuine Horisont saab kaasa TELESKOOBI-eri</strong><br />Horisont on alati pakkunud rohkesti astronoomia-alast lugemist, seda enam siis rahvusvahelisel astronoomia aastal. Kõik, kes on vormistanud või vormistavad Horisondi aastatellimuse enne 24. veebruari 2009, saavad koos märtsinumbriga TASUTA lisaväljaande „TELESKOOBID eile, täna ja homme”.<br /><br />Galileo Galilei ehitas 400 aastat tagasi teleskoobi ja hakkas sellega siis peaaegu kohe ka tähistaevast uudistama. Galilei olevat esimese teleskoobi valmis saanud 1609. aasta juunis, veidi suurema aga augustis. Taevavaatlusi alustanud ta sügisel. Horisont lisab juba märtsinumbrile TELESKOOBI-eri, milles Tartu Observatooriumi teadur ja astronoomia aasta korraldaja Eestis Kalju Annuk annab ülevaate tähtsamatest etappidest optiliste teleskoopide arenguloos. Autor kiikab ka tulevikku ja tutvustab, milliste teleskoopidega astronoomid lähematel aastakümnetel Universumit uudistama hakkavad.<br /><br />Ka on Horisont TELESKOOBI-eri tehes meeles pidanud neid lugejaid, kes toimetusele alailma ajakirja algusaegade väikest formaati meelde tuletavad, ning kujundanud TELESKOOBI-eri just selles legendaarses vormis.<br /><br />Vaata ka <a href="http://www.horisont.ee/">www.horisont.ee</a>.<br />Tellimine ja info: <a href="http://www.horisont.ee/tellimine">www.horisont.ee/tellimine</a> ja 611 5320<br /><img src="http://www.teleskoop.com/images/t_t_blogi/punkt.gif" alt="" /></blockquote><br /><br />Soovin ka omalt poolt veelkord toredat astronoomia-aastat ning kinnitan, et astronoomia osas tuleneb vähemalt pool lõbu ja naudingut nendest teadmistest, mida ilmaruumist iga päev teada on võimalik saada.Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6176801012337883792.post-7469308005118819262009-02-12T09:20:00.000+02:002009-02-12T09:20:33.037+02:00Uus ja eriti kasutajasõbralik teleskoop Meadelt<div class="picture left" style="width:302px;"> <img src="http://www.teleskoop.com/images/t_t_blogi/ETX_LS_1.jpg" alt="" />Uus MEADE ETX LightSwitch</div>Üks juhtivaid astonoomiahuvilistele ja tõsistele huvilistele teleskoope konstrueeriv ja tootev ettevõte <a href="http://www.meade.com">Meade</a> on hakkama saanud täiesti uue teleskoobimudeliga, milles on küll kasutatud ka seni tuntud tehnoloogiaid, kuid lisatud rida selliseid funktsioone, et teleskoobist on saanud vaatet multimeediat kasutav õppekeskus. Ja seda sugugi mitte müstilise raha eest. Eelkõige puudutavad need uuendused muidugi monteeringu osa, sest valgus liigub teleskoobis põhimõtteliselt ikka sama moodi nagu Galileo ja Newtoni aegadel.<br /><br />Meade uue mudeliseeria nimi on <a href="http://www.meade.com/etx-ls/etx-ls.pdf">ETX LightSwitch</a> (pdf 1,11 MB). ETX on tuttav seeria juba 1990. aastatest, mis avas tavakasutajale ukse motoriseeritud ja arvutiga juhitavate Go-To teleskoopide juurde. LightSwitch viitab sellele, et selle kasutamine on sama lihtne kui laelambi sisselülitamine.<br /><br />Eelkõige ongi rõhku pandud kasutamise lihtsusele, kuna aligneerimine (teleskoobi seadistamine tähtede all, et see oskaks automaatselt otsitavad objektid üles leida) on viidud osade hinnangute arvates lausa lollikindlale tasemele. Enda positsiooni ja otsitava objekti äratundmiseks on teleskoobile sisse ehitatud CCD kaamera, mis tähemustrite järgi oma asukoha määrab. Veel on juttu olnud eraldi plokist, mis sisaldab loodimisandureid, kompassi ja GPS vastuvõtjat.<br /><br />Vaatlejal pole teleskoobi algseadistamiseks vaja teha muud, kui lüliti sisse klõpsutada.<br /><br />Konkreetselt siin pildil olev mudel on 6-tollise (150 mm) optikatoruga, fookuskaugus 1500 mm, F/10. Skeemiks on ACF ehk <span style="font-style:italic;">Advanced Coma Free</span> ehk uuendatud koomavaba süsteem, mis põhineb Schmidti (seesama Bernhard Schmidt, kes oma eluteed Naissaarelt alustas) korrektoril ja hüperboloidsel sekundaarpeeglil.<br /><br /><div class="picture right" style="width:254px;"> <img src="http://www.teleskoop.com/images/t_t_blogi/ETX_LS_2.jpg" alt="" />Uus MEADE ETX LightSwitch</div>Multimeedia osa on nimetatud <span style="font-style:italic;">Astronomer Inside</span>, mis jutustab planeetidest ja muust 500-st taevasest objektist. Kui külge ühendada oma monitor, siis näitab ta ka pilte - neid, mis multimeedia andmebaasis või ka neid, mida ise õhtu jooksul võtad.<br /><br />Kuivõrd toode on päris uus, siis kõiki nüansse pole veel teada. Aga juba selle põhjal, mida on raatsitud tilgutada, tundub, et tegu on just sellise teleskoobiga, millest paljud unistanud on - piisavalt suur apertuur, kompaktne, lihtne kasutada, otsib ise objektid üles, räägib sinuga jne.<br /><br />Hind? Mu tarnija pole pole Euroopa üksikmüügi hinda veel teada andnud. Meade kui Ameerika ettevõte küllastab esmajoones oma koduturu ja võib veel minna mõni kuu, kuni neid Euroopas nägema hakkab, aga ennustan, et 6-tollise hind võiks kuhugi 24 000 krooni kanti kujuneda. Ilmselt on mingi aja pärast oodata ka 8-tollise ilmumist.Unknownnoreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-6176801012337883792.post-23067796896779569322009-01-24T13:59:00.008+02:002009-01-24T17:33:02.929+02:00Piltidega meenutus 2008. aasta päikesevarjutusest<div class="picture left" style="width:302px;"> <a target="_blank" href="http://www.teleskoop.com/images/t_t_blogi/pvarjutus_2008_s.jpg"><img src="http://www.teleskoop.com/images/t_t_blogi/pvarjutus_2008.jpg" alt="" /></a> <br />Osaliselt varjutatud Päike.<br/>Ruhnu, 1. august 2008. <br />(klõpsa pildile, tuleb suurem versioon)</div>2008. aasta 1. augustil toimus päikesevarjutus, mis Eestis oli jälgitav osalisena.<br /><br />Täisvarjutuse kulgu saab jälgida <a href="http://eclipse.gsfc.nasa.gov/SEmono/TSE2008/TSE2008.html">NASA varjutuste lehelt</a>, samast paigast saab vaadata ka kõigi muude varjutuste andmeid, seega igati kasulik infoallikas varjutustehuvilistele.<br /><br />Organiseeritud kujul näidati varjutust teadaolevalt Tallinnas, Tartus ja Ruhnus. Mina olin Ruhnus ja olin oma vaatlusvahendid üles sättinud <a target="_blank" href="http://www.liisetalu.ee/index.html">Liise talu</a> poe hoovis.<br /><br /><div class="picture left" style="width:482px;"> <a target="_blank" href="http://www.teleskoop.com/images/t_t_blogi/pvarjutus_2008_is.jpg"><img src="http://www.teleskoop.com/images/t_t_blogi/pvarjutus_2008_i.jpg" alt="" /></a> <br />Päikesevarjutuse vaatlemine Liise talu hoovis.<br/>Ruhnu, 1. august 2008. <br />(klõpsa pildile, tuleb suurem versioon)</div><br /><br />Vaatlusvahenditeks olid spetsiaalne päikeseteleskoop Coronado PST, mis näitab meie tähte vesiniku alfajoone lainealas (lainepikkus 656,3 nm), ja isetehtud prillid Baaderi päikesefiltri kilest. Varjutuse pildid on samuti tehtud läbi Baaderi filtrikile.<br /><div class="picture right" style="width:339px;"> <img src="http://www.teleskoop.com/images/t_t_blogi/pvarjutus_2008_filter.jpg" alt="" /> <br />Prillid ja filter pildistamiseks.<br/>Ruhnu, 1. august 2008.</div><br /><br />Päikesevarjutus oli nähtav osalisena suuremas osas Euroopast ja Aasiast, kuid kitsal ribal Siberist Hiinasse jooksis täisvarju joon, millele paljud inimesed üle maailma end varakult valmis sättisid.<br /><br />Eestist käis teiste seas täisvarjutust vaatamas Raivo ja tema seiklustest saab lugeda ja ägedaid pilte vaadata tema <a target="_blank" href="http://spiid.blogspot.com/2008_08_01_archive.html">blogis 2008. aasta augusti sissekannetes</a>.<br /><br />Järgmine <a target="_blank" href="http://eclipse.gsfc.nasa.gov/SEplot/SEplot2001/SE2009Jul22T.GIF">suur sündmus</a> varjude riigis toimub 2009. aasta 22. juulil ja on teada, et hulk inimesi Eestist plaanib sõita Hiinasse seda vaatama.<br /><br />Järgmine päikesevarjutus, mida Eestis näha võib, toimub <a target="_blank" href="http://eclipse.gsfc.nasa.gov/SEplot/SEplot2001/SE2011Jan04P.GIF">4. jaanuaril 2011</a>. Täisvarjutust kodumaa kamaral näevad meie järeltulijad <a target="_blank" href="http://eclipse.gsfc.nasa.gov/5MCSEmap/2101-2200/2126-10-16.gif">2126. aasta 16. oktoobril</a>.Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-6176801012337883792.post-75251532205227257582009-01-16T15:34:00.005+02:002009-01-16T15:51:24.151+02:00Veenus paistab juba praegu<div class="picture left" style="width:223px;"> <img src="http://www.teleskoop.com/images/t_t_blogi/veen_mer_faasid.gif" alt="" /> <br />Veenuse ja Merkuuri faasid.</div>Kirjutasin eile, et õhtune hele "täht" taevas on meie sõsarplaneet Veenus. Kui taevas pimeneb ja süttivad tähed, siis on sirav Veenus väga silmatorkav ja paljud on teda eiteamilleks pidanud.<br /><br />Tegelikult on seis selline, et Veenus on näha ka praegusel kellaajal (kell 15:30) ja veendusin selles just ise oma silmaga, kui väljas käisin ja soovitan teilegi, et minge ja vaadake :-)<br /><br />Vaadake lõuna suunas, kõrgus horisondist umbes 23 kraadi (täiskuu nurkläbimõõt on umbes pool kraadi, koht pea kohal (seniit) on 90 kraadi). Abiks on ka binokkel, kuid ka täitsa palja silmaga on Veenuse helendav täpike näha.<br /><br />Veenus tõuseb umbes poole kaheteistkümne paiku päeval ning loojub poole kümne paiku õhtul ja selge ilma korral peaks kogu ta kogu aeg palja silmaga leitav olema.<br /><br />Head vaatamist!Unknownnoreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-6176801012337883792.post-68303705741065374672009-01-15T20:46:00.012+02:002009-01-15T23:52:30.801+02:00Veenus meie taevas (ei ole ufo)<div class="picture left" style="width:322px;"> <a target="_blank" href="http://www.teleskoop.com/images/t_t_blogi/Kuu_Veenus_suur.jpg"><img src="http://www.teleskoop.com/images/t_t_blogi/Kuu_Veenus_v.jpg" alt="" /></a> <br />Kuu ja Veenus Tallinna kohal 1. jaanuaril 2009. <br />(klõpsa pildile, tuleb suurem versioon)</div>2008. aasta lõpus jooksis meediast läbi uudis, et <a target="_blank" href="http://www.tallinnapostimees.ee/?id=58555">inimesed nägid taevas tundmatut objekti</a>.<br /><br /><blockquote>Ufoloog Igor Volke ütles, et talle helistasid õhtu jooksul mitmed inimesed, kes nägid taevas väga eredat objekti ja pidasid seda ufoks.</blockquote><br /><br />Esiteks oli sellal pärast pikka vihma- ja pilveperioodi üle tüki üks selge taevaga õhtu ja sedasi võib harjumatu selge taevas oma imedega hämmastust ja imetlust pakkuda küll.<br /><br />Teiseks, no on vast ajakirjanikul aru! Selle asemel, et taevaste nähtuste kohta asjatundjalt -- astronoomilt või kasvõi harrastusastronoomilt -- küsida, mida taevas näha saab, helistab ta "ufoloog" Igor Volkele, kes ei jäta juhust kasutamata ja mainib muheledes: "Seega mingi intriig selles on". Polnud seal mingit intriigi.<br /><br />Hea veel, et astroloogi käest küsima ei mindud, kuigi arvan, et antud juhul oleks kadunud Eduard Paukson osanud adekvaatsema vastuse öelda.<br /><br />Ja ega loost endast ei saagi vastust, millega tegu, alles kommentaarides selgub tõde.<br /><br />Kolmandaks on see juhtum iseloomulik ka selles osas, et kui võõrdunud me loodusteadustest ja loodusvaatlustest teinekord oleme. Ja paljud meediakanalite esindajad õhutavad seda ignorantsi takka. Horoskoobi veeru asemel võiks ilmateate kõrval olla hoopis lühiülevaade sellest, mida taevas selge ilma korral näha võib. Siis tekiks selliseid ärevaid teadmatusest tingitud teateid tunduvalt vähem.<br /><br />Neljandaks oli tegu planeediga Veenus, mis ka praegusel ajal õhtust taevast kaunistab. Kes proovib, võib Veenuse üles leida ka päise päeva ajal. Abiks on taevakaart ja binokkel, kuid binokliga veenusejahile minnes tasub otsida selline koht, kus Päike mingi tõkke taha jääb, et vältida kasvõi kogemata läbi binokli päikesesse vaatamist. Mida madalamale Päike silmapiiri suhtes vajub, seda kergemaks Veenuse leidmine muutub.<br /><br /><blockquote>«Kuid kui mõelda, et esimene helistaja nägi seda objekti kella 18 ajal ja viimane kella poole 1 ajal öösel, siis astronoomilised objektid peaksid olema selle aja jooksul oma suunda ja kohta vahetanud,» lisas Volke. «Kirjelduste järgi oli aga asukoht umbes sama kogu selle aja jooksul. Seega mingi intriig selles on,» muheles ta.</blockquote><br /><br />Nagu eelpool juba ütlesin, pole seal mingit intriigi. Õhtune objekt on Veenus, öine hoopiski suure tõenäosusega lõuna poolt tõusev hele täht Siirius.<br /><br />Viiendaks on hele Veenus väga vahva ja suhteliselt kerge viis vaatlusliku astronoomiahobiga alustada. Juba Galileo meie mõistes suhteliselt tagasihoidlike pikksilmadega avastas Veenuse faasid, mis kinnitas arusaama, et planeedid tiirlevad pigem ümber Päikese kui ümber Maa. Tänapäevased binoklid on tunduvalt parema kvaliteediga, kui vaid suurendust jaguks.<br /><br />Selget taevast!Unknownnoreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-6176801012337883792.post-69821328807820074332009-01-14T10:07:00.000+02:002009-01-14T12:24:29.853+02:00Rohelisest laserist astronoomiahuvilise pilgu läbi<div class="picture left" style="width:322px;"> <img src="http://www.teleskoop.com/images/t_t_blogi/roheline_laser.jpg" alt="" /> <br />Roheline laser on abiks astronoomia tutvustamisel.</div>Lehtedes oli <a target="_blank" href="http://ohtuleht.ee/index.aspx?id=311152">juttu</a>, et kurikael suunas laserikiire lennuki poole ja seadis sedasi ohtu hulga inimelusid. Politsei sai tegelase kätte, aga süüdistust ei saa millegi alusel esitada, kuna seaduses on auk, mida nüüd kiiruga küll parandama hakatakse. Hea seegi.<br /><br />Ei oska spekuleerida selle inimese motiivide üle, kuid tõsise töö tegemise vahendeid ei saa ega tohi anda nende kätte, kel maailma asjust arusaamine päris adekvaatne ei ole.<br /><br />Kahjuks sai ühe tegelase vastutustundetu tegevuse tõttu pihta ka rohelise kiirega laseri maine ja nii mõnigi kommentaator on arvanud, et äkki peaks sellise riistapuu maaletoomise ja omamise üldse ära keelama või muul moel piirama. Loodetavasti nii hulluks see asi siiski ei lähe, kuna roheline laser on väga hea abivahend neile, kes teistele inimestele taeva all ekskursioone teevad. <br /><br />Kel vähegi on proovinud teistele näidata mingit konkreetset tähte või tähtkuju piire, see teab, et käega saad sa küll iseendale täpselt näidata, aga kaaslasele, kes kõrval seisab, osutab su sõrm parallaksi tõttu hoopis kõrvale. Hullem on lugu siis, kui inimesi palju korraga koos. Ja siin ongi abiks rohelise kiirega laser, mis toimib kui pikk kaardikepp ja tänu oma kiirele, mis vaatlejast alles sadu ja tuhandeid meetreid kaugemal sumbub, võib sellega päris täpselt taevakehadele osutada ja tihti jääb mulje nagu ulatuks kiir tähtedeni välja, aga see on muidugi illusioon nagu ka mulje meie kohal kõrguvast taevakuplist, kus tähed justnagu laemustri moodustavad. Igatahes on rohelise laseriga taeva tutvustamine väga tõhus ja efektne tegevus.<br /><br /><span style="font-weight:bold;">Miks just roheline?</span><br />Inimese silm on kõige tundlikum just rohelises lainealas ja kommertslike laserite võimsuse juures (klass IIIa, võimsus kuni 5 mW) on just roheline kiir paremini nähtav. Nähtav on kiir seetõttu, et laserist väljuv valgus hajub õhus lendlevatelt veemolekulidelt (õhuniiskus). Nähtavusest veel sedapalju, et heledas linnavalguses või kirkal kuuvalgusega ööl pole seda kiirepulka peaaegu üldse näha, aga linnast väljas, kus valgusreostus ei sega, on vaatepilt võimas. Linnaoludes on veidi abiks, kui ükski valgusallikas otse silma ei paista.<br /><br /><span style="font-weight:bold;">Kui ohtlik on roheline laser?</span><br />Mitte kunagi ära suuna laserit inimeste, sõidukite, lennukite, helikopterite jne poole! Sõiduvahendite puhul ei tea kunagi, kust see kiir võib peegelduda inimestele silma ja inimese pimestada. Pimestatult on keeruline sõidukit ohutult juhtida, lisaks võib juht ehmatusest teha ootamatuid liigutusi ja ongi jama käes. Seega veelkord - ära suuna laseri kiirt (olgu see siis punane või roheline) inimeste ega sõiduvahendite poole. Tegelikult kehtib see reegel igasuguse ereda valguse puhul.<br /><br />5 mW võimsusega laserid ei tekita jäädavaid silmakahjustusi ja ei tee lennukisse auku, samuti ei saa sellega autokumme läbi sutsata, aga ehmatus ja hetkeline pime olek on piisavad ohuallikad, et asjasse väga tõsiselt suhtuda.<br /><br /><span style="font-weight:bold;">Kui kaugele roheline laser näitab?</span><br />Sõltub muidugi ilmastikuoludest, aga tootjate andmetel 5 km ja rohkemgi. Seda saaks ise katsetada sedasi, et kui kinnitada laser alusele (parematel on küljes standartne keere fotostatiivile kinnitamiseks), suunata see ohutul moel kaugele teadaoleva kaugusega objektile ja vaadata nt binokli või teleskoobi abil, kas on midagi näha.<br /><br />Jahedates tingimustes, mida meie laiuskraadidel ikka ette tuleb, laser hästi ei toimi ja ta kiir nõrgeneb tunduvalt. Selle vastu aitab see, kui vaatlemise-näitamise vaheaegadel laser põues või varrukas soojas hoida. Mõni leidlikum on ise sobiva soojendaja meisterdanud.<br /><br /><span style="font-weight:bold;">Kust rohelist laserit saab?</span><br />Inimene, kes on harjunud interneti abil maailmas asju ostma, leiab need isegi üles, aga kes soovib kindlat kaupa ja kohapealset abi, see võib oma soovi mulle teada anda (e-kiri: <a href="mailto:taevatoru@teleskoop.com">taevatoru--ät--teleskoop.com</a>). Odavamate hinnad jäävad alla tuhande krooni, kuid mitmefunktsioonilised seadmed võivad maksta ka üle 2000 kr. Hinna sisse on arvestatud tolli- ja käibemaks, vormistustasud, saatekulu.Unknownnoreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-6176801012337883792.post-62803384361764300162009-01-06T17:19:00.082+02:002009-01-12T17:59:17.025+02:00Uus astronoomiablogi Taevatorult<div class="picture left" style="width:287px;"> <img src="http://www.teleskoop.com/images/t_t_blogi/etx125.jpg" alt="" /> <br /><a target=_blank href="http://www.meade.de/en/products/telescopes/product.html?act=pdis&actid=0110128&cHash=fbf97e1eae">Meade ETX-125</a>, Maksutovi optiline disain, Autostar automaatjuhtimissüsteem, D=125 mm, F=1900 mm (F/15), praktiline suurendus kuni 250x, terastorudest kolmjalg. Hind Eestis 17 060 kr.</div><br />2009. aasta on UNESCO poolt <a target="_blank" href="http://www.astronomy2009.org/">rahvusvaheliseks astronoomia-aastaks</a> kuulutatud. Aastaga tähistatakse muu hulgas 400 aasta möödumist ajast, mil Galileo Galilei oma meisterdatud teleskoobi taeva poole keeras ja ohtralt uusi avastusi alla hakkas tooma.<br /><br />Astronoomia-aasta eesmärgiks on tuua astronoomia kõrgete mägede otsas ja kosmoses olevatest observatooriumitest alla võimalikult laiale hulgale inimestele võimalikult lähedale. Olgu selleks siis huvitavad uudised, avalikud vaatlused või nõuanded neile, kes endale või kingituseks teleskoopi otsivad.<br /><br />Siit saangi nimetada uue blogi peamised eesmärgid:<br /><ul><br /><li>astronoomia kui teaduse ja hobi tutvustamine;</li><br /><li>iseenda astronoomiaalaste tegevuste dokumenteerimine;</li><br /><li>pakkuda nõuandeid neile, kes endale teleskoopi või muud kaugele vaatamise riista otsivad;</li><br /><li>tutvustada normaalseid ja häid teleskoope ning lisavahendeid, et neid rohkem müüa.</li><br /></ul><br />Viimane punkt on seotud sellega, et tegelen öötööna teleskoopide, binoklite ja muu astronoomia-alase kraami müügiga, seega võivad mu soovitused olla mõnikord kaldu mingi toote või brändi suunas, aga seda pigem seepärast, et oma pakutavaid tooteid tunnen veidi rohkem kui teisi. <br /><br />Muidugi ei ole ost-müük eesmärk omaette, vaid see, et olemasolevat või ostetavat teleskoopi ka kasutatakse, vaadatakse ise ja näidatakse lastele, naabritele, vanematele, koerale, sõpradele, elukaaslastele, abikaasadele kõike seda vahvat, mis taevas näha on. Kaugem lootus on see, et läbi astronoomia avarduks arusaam universumist ja inimesest selles ning tõuseks teadusliku lugemis- ja kirjaoskuse tase.<br /><br />Kui Sul, hea lugeja, on mõni vahva taevapilt, mida teistega jagada, vana teleskoop, mis tolmu kogub ja millega miskit mõistlikku peale ei oska hakata, astronoomia-alane küsimus, millele vastust pole leidnud, kommentaar või oled loomu poolest astronoomiahuviline, siis oled alati teretulnud.<br /><br />Kui soovid omatehtud taevapilti avaldada, kuid mingil põhjusel pole Sul selleks võimalust, siis siin saad seda teha.<br /><br />Kui aga otsid endale, sõbrale, lapsele, kolleegile, ... teleskoopi, siis saada mulle e-kiri aadressile <a href="mailto:taevatoru@teleskoop.com">taevatoru--ät--teleskoop.com</a> või helista 508 9328.Unknownnoreply@blogger.com0