Päikesevaatlus 9. novembril 2012

9. novembril oli üle tüki aja Päikest näha. Päikese kaar on praegusel ajal üsna madalaks jäänud - keskpäeval oli ta kõrgus veidi üle 13 kraadi (horisont on 0 kraadi, täpselt pea kohal ehk seniidis on 90 kraadi). Olime 7. klassidega esimesest tunnist peale päikesevaatlust ette valmistanud - näitasin pilte, rääkisin ohutusest, mõned lapsed tegid lühikese referaadi ja ettekande Päikesest ja selle vaatlemisest. Vahepeal olid küll ilmad pilvised, küll vaja muid kooliasju teha, seega praktiline vaatlus aina nihkus ja nihkus, kuni 9. novembril juhtusid soodsad asjaolud kõik kenasti kokku langema - selge taevas, tunnid ühel päeval lõunasel ajal. Tegelikult oli sel päeval ette nähtud tunnikontroll aine ehituse teemal ja need rõõmsad näod, mis pingest vabanemist ilmestasid, oli vaatamisväärsus omaette.

Vaatlusvahendid

• Baaderi päikesefiltri kilest valmistatud prillid 
• Päikeseteleskoop Coronado SolarMax II 60, fookuskaugus 400 mm, pealäätse läbimõõt (apertuur) 60 mm, okulaar 16 mm, suurendus 25x; teleskoobil on filter, mis laseb läbi ainult vesiniku alfajoone lainepikkust (656,3 nm) 

Vaatlus
Vaatluse kohaks sai valitud TIK-i ümbrus, Vabaduse väljak.

Vaatlus pakkus palju elevust, kuid kõik kulges hästi (klõpsa pildile).

Vaatlus tuli protokollida, õpilased tähendavad kirjas ja pildis üles, mida nägid (klõpsa pildile).

Üle taeva sõitis pilvi, mis varjutasid aegajalt Päikese, kuid kõik kohalolnud said siiski Päikese läbi teleskoobi ära näha. Päike paistis välja umbes selline nagu alloleval pildil.

Päike pildistatuna läbi vesiniku alfajoonega varustatud teleskoobiga SolarMax II; näha on Päikese "pinna" apelsinikoor, protuberantsid, päikeseplekid (klõpsa pildile).

Nähtud detailid

• päikese "pinna" granulatsioon (paistab nagu apelsini koor) 
• päikeseplekid (tumedamad täpid parempoolses servas) 
• protuberantsid ehk loited päikeseketta servas 
• loide Päikese "pinnal" (tumedam kaar ketta allosas) 

Läbi isetehtud prillide paistis Päike kui täiskuu - konkreetne ketas, kusjuures Päikese nurkläbimõõt planeedi Maa taevas ongi enamvähem sama mis täiskuul (kuidas muidu täielik päikesevarjutus toimuda saaks).

Varasema kogemuse põhjal saan lisada, et Päikese detailirohkus oli seekord tagasihoidlik - plekid olid serva peal ja ilmnesid alles peale osundamist ning pikemat vaatlemist, protuberantsid olid võrreldes Päikese kettaga suhteliselt madalad. Oma osa detailiselguse puudumisel mängis ka Päikese madal asend horisondil, näha oli, et Päikese kujutise serv "kees" ehk lainetas. See oli tingitud Maa atmosfäärist.

Kui õppekava, tunniplaan, ilm ja muud asjaolud võimaldavad, siis vaatleks kevadel veel - Päike käib siis kõrgemalt ja aktiivsus peaks samuti tipule lähemal olema.

VIXEN -- Jaapani teleskoopide pärl

Teleskoop Vixen ED103S SXW. Hind 73840 kr.

Maailmas on päris mitu teleskoopide tootjat, mis omas piirkonnas on väga kuulsad, aga mille üleilmne levimine on aega võtnud. Kõmu nende headusest ja erilistest omadustest levib muidugi kiiremini. Teine asi on see, et esimeses järjekorras üritatakse oma toodetega jõuda USA turule, sealt edasi vaadatakse, kas Euroopa jaoks ka mahti jääb.

VIXEN on Jaapani tootja, mis tähistab käesoleval aastal oma 60. tegutsemisaastat. Vixen toodab ja turustab lisaks teleskoopidele ka muid optikatooteid - mikroskoobid, luubid, binoklid, pikksilmad. Teleskoopide seas on nii algajatele ja lastele sobivaid mudeleid kui ka tõsisemale astrofotograafia huvilisele suunatud komplekte.

Teleskoop VMC330L Gaiax monteeringul. Hind 233530+189030=422560 kr.

Ükski teleskoop ei toimi hästi ilma monteeringuta, seepärast on tähelepanu monteeringule sama tähtis kui toru omadustele. Tihti ostavad astronoomid optikatoru ühelt ja monteeringu teiselt tootjalt, et saada kokku tema meelest parim komplekt. Vixenil on mõlemas suunas ette näidata suurepärased tooted.

Sphinx monteering koos värvilise displeiga StarBook pardaarvutiga on müügil eraldi tootena ja vägagi hinnatud keskmise suurusega torude suunajana.

Vixeni kõige võimekamad monteeringud on ATLUX ja GAIAX, mis on eelkõige vast kupli alla paigutamiseks kui põllul või aianurgas toimetamiseks.

Teleskoop Vixen Skypod VMC110L kolmjalal. Hind 22550 kr.

Kodukasutajale, kel liiga palju ruumi pole, sobib vast Skypod monteeringuga ja 110 mm apertuuriga katadioptriline teleskoop Skypod VMC110L. Hind Eestis 22550 kr kolmjalaga versioonil ja 22240 kr lauapealsel versioonil.

Igaks juhuks siis ütlen, et OÜ Neutriino on Vixeni teleskoopide ja muu optika esindaja Eestis ja kõiki mudeleid, mida saksakeelsel kodulehel näete, saab minu kaudu tellida.

TAL-2 LXD75 -- omapärane teleskoop, ainult Eestis

TAL-2 LXD75

Paljud on minult küsinud, kas Vene TAL teleskoope ka müügil on. Paraku olen pidanud pikalt eitavalt vastama, kuna Novosibirski teleskoobimeistrid korraldasid oma edasimüüjate struktuuri sedasi ümber, et siinne maailmanurk jäi kuivale. Vahepeal käisid asjad Ungari kaudu, kuid seegi kanal kuivas ära. Nüüd on ajutiselt ja piiratud koguses üks hulk TAL teleskoope käeulatuses ja sellises kombinatsioonis, mida mujalt saada pole võimalik.

Nimelt sätin suurepärase optikaga TAL-2 (D=150 mm, F=1200 mm) teleskoobile alla kas Bresser MON2 monteeringu või lausa MEADE LXD75 pardaarvutiga monteeringu, mis tähed automaatselt vaatevälja keerab. Vene-Saksa-Ameerika-Hiina-Eesti sõbralikult taevast koju toomas.

Hinnad:
* TAL-2 OTA (ainult toru) 4900 kr
* TAL-2 MON2 8990 kr
* TAL-2 LXD75 15600 kr

Kokku on TAL-2 OTA-sid saada 8 tükki. Tellimisest kättesaamiseni läheb veidi aega.

Veel pilte on näha teleskoop.eu küljel. Samas saab ka tellimuse vormistada.

Taevapildid Jaan Kaplinski raamatusse

Ajakirjade Kirjastuselt on ilmumas raamat astronoomiast, mille autor on astronoomiahuviline Jaan Kaplinski. Raamatu lugejaks on kooliealine inimene ja/või tema vanem. Sellesse raamatusse on plaanitud ka kenake hulk pilte ja just selles osas ootab kirjastus Eesti astronoomiahuviliste panust. Lisan siia nimekirja plaanitavatest piltidest. Osad on muidugi sellised, mida tuleb pildipankadest võtta, aga osad jällegi sellised, mida just siit foorumist leida loodame.

Kena oleks iga pildi juurde saada ka tehniline teave kasutatud aparatuuri ja seadete kohta. Ette on nähtud ka honorar, aga selles asjas lepivad raamatu toimetaja ja autorid ise kokku.

Palun kirjuta mulle taevatoru@teleskoop.com.

Meile meeldiks väga kasutada kodumaise autori teoses NASA piltide kõrval eelkõige oma harrastusastronoomide fotosid, sest see muudab raamatu unikaalseks Eesti raamatuks. Niisiis võib kindlasti pakkuda ka selliseid fotosid, millega tekst otseselt ei haakugi, kuid millel endal on avaldamisväärne lugu. Saame lisada raamatusse eraldi lehekülje fotode autorite, saamislugude ja kasutatud tehnika kirjeldustega.

1. ptk Alguses on unistus
Fotode teemad: Sinine taevas Maalt nähtuna
Pilve sees
Alkeemik või tähetark

2. ptk Astronoomiliste arvude poole
Fotode teemad: vana Kreeka maailmapilt kerajast Maast ja taevast planeetidega
midagi teemal, et Maa on lopergune

3. ptk Taevas jääb ilma taevalikkusest
Fotode teemad: Galilei
Giordano Bruno

4. ptk Tähetarkus mujal maailmas
Fotode teemad: Babüloonia teadlased
Araabia maade teadlased
Hiina või indiaani teadlased

5. ptk Uueaja astronoomia esimesed sammud
Newton ja tema gravitatsiooniteooria

6. ptk Sinise taeva all
Fotode teemad: Maa Kuult nähtuna
Valgusreostuseta taevas ja/või valgusreostatud taevas linna kohal
Hubble teleskoop
mehitatud kosmoselend, mees Kuul

7. ptk Päike ja tema lähem ümbrus
Fotode teemad: Päike kaunil pildil
Päike lähemalt, pind ja plekid
Päikesesüsteemi planeedid
Merkuur
Virmalised
Mõned enamvähem sama suured Päikesesüsteemi kehad: vasakult paremale, ülalt alla: Ganymedes, Titaan, Callisto, Io, Kuu, Europa, Triton, Pluto. Ganymedes, Callisto, Europa ja Io on Jupiteri kuud, Titaan on Saturni, ja Triton Neptuuni kuu
Venera 13 saadetud pilt Veenuse pinnast. Oranžikas värv tuleb sellest, et planeedi atmosfäär neelab (hajutab) sinise ja rohelise valguse.
Veenus sirbina
Marsi pind
Mars teises vaates
Asteroide
Arizona vmt meteoriidikraater
Kaali järv

8. ptk Jäised maailmad
Saturni rõngad vanal joonisel või fotol
Jupiter
Jupiteri kuud
Saturn
Saturni kaaslane Titaan
Uraan
Neptuun
Struve
Pluuto

9. ptk Hämaras kauguses teispool planeete
Ernst Öpik
vanaaegne pilt komeedist taevas
kosmoseaparaat Deep Impact
Orioni udu
10. ptk Linnutee -- kodune ja kummaline
Öine tähistaevas
Mõni tähtkuju
Tänapäevased kosmoselaevad
Kosmoselendude fotosid külma sõja ajast
William Herschel
Linnutee – parem kui 2-3 pilti
Noovad ja supernoovad
Eksoplaneedid

11. ptk Linnuteede suur loomaaed
Mingi spiraalgalaktika

12. ptk Mängu tulevad tumedad jõud
Andromeda udukogu
erinevate galaktikate pilte kõrvuti
Magellani pilved

13. ptk Pilguheit päris algusesse
Suure Paugu illustratsioone

14. ptk Kus nad siis on?
elu teke kõige üldisemalt?
“tulnukate” fotosid?

Astronoomiahuviliste kokkutulek 2009

Astronoomiahuviliste kogunemine 2008. aastal Väike-Maarjas.

Astronoomia.ee annab teada, et selle aasta astronoomiahuviliste kokkutulek, mis on järjekorras juba neljateistkümnes, toimub 12.-16. augustil Tõraveres. Üldteemaks on seekord “400 aastat teleskoope ja 200 aastat taeva uudistamist Eestis”.

Täpsem ajakava on veel koostamisel, kuid varasemale kogemusele toetudes võib öelda, et kavas on meteooride vaatlemine ja loendamine, huvitavad loengud oma ala proffidelt, arutelud, küsimised-vastamised, matk, astronoomilise tehnika (amatöör ja professionaalse) lähivaatlus, kontsert Urmas Sisaski loomingust jne.

Soovitan kõigil, kes astronoomiast rohkem teada tahavad saada, Tõraverest ka neil päevadel läbi tulla või hoopiski pikemalt end paigale sättida. Telkimine ja toitlustamine on korraldatud.

Jälgige reklaami!

Astronoomiahuviliste kogunemine 2006. aastal Mahtras.

Rohkem pilte ja ülevaadet eelmistel kokkutulekutel toimunust leiab obs.ee vastavalt lehelt.

Jaan Einasto räägib Vikerraadios universumist

Kiirenevalt paisuv universum Suurest Paugust tänaseni.

Täna õhtul (10. aprill) kell 23:05 räägib keskööprogrammis (KÖP) akadeemik ja astronoom Jaan Einasto, keda küsitleb teadusajakirjanik Priit Ennet.

Kuula saadet ERR arhiivis.

Tore mäng - loo ise supernoovaplahvatustega tähti

Loo gaasipilvest ise tähti.

Supernoovade plahvatustel on uute tähtede tekkimisel oluline roll mängida, kuna tekitavad lööklaineid, mis suruvad lähedal asuva gaasipilve siit-sealt koomamale, kus tekivad tihendused, millest sünnivad tähed.

See kõik võtab muidugi palju aega, aga kuna astronoomid on eri piirkondades näinud suuri gaasipilvi väga erinevates kujunemisjärkudes, on see protsess siiski päris hästi modelleeritav.

Nüüd saad ise jumalat mängida, tähti plahvatama panna ja gaasipilvest uusi tähti sünnitada.

Lahe! --> MÄNG

Tule taevast vaatlema!

Avalik vaatlus Linnahalli promenaadil.
Meenutus 7. novembrist 2007.

Ülemaailmse ettevõtmise 100 tundi astronoomiat katuse all toimuvad avalikud taevavaatlused ka mitmes Eesti paigas. See üritus toimub omakorda rahvusvahelise astronoomia-aasta raames. Astronoomia-aastaga tähistame 400 aasta möödumist ajast, mis teleskoobiga taeva uurimist alustati.

Astronoomia.ee-s on kohad ja kellaajad kenasti üleval, aga kordan kiirelt üle. Üritused on välja kuulutaud Tartus, Sindis, Pärnus, Valgas, Viljandis, Rakveres, Tõraveres, kuid igaüks võib oma kodukohas ise oma teleskoobi püsti panna, kutsuda seekord ka naabrid, lapse sõbrad, ülemused-alluvad, laulukoori, tantsurühma, maleklubi, sukeldumisseltsi või mis iganes seltskonna, kellega seotud oled.

Loomulikult toimuvad üritused ka Tallinnas ja vähemalt kahes kohas:

* 2.-5. aprillil Tallinna Tehnikaülikooli peahoone juures kell 19:00-23:00.
* 2.-4. aprillil kutsub astronoomiahuviliste ühendus Ridamus kõiki huvilisi Tallinna Linnahalli promenaadile algusega kell 20:00.
* 4. ja 5. aprillil on plaanis päevased päikesevaatlused, kuid nende toimumise koht on veel lahtine, kuid alata soovin kell 12:00 ja paigaks võiks olla koht, kus liigub palju inimesi niisamagi. Mõne ostukeskuse parklas? Head ettepanekud teretulnud.

Õhtustel aegadel vaatame kindlapeale Kuud, püüame pihta saada mõnele satelliidile, võibolla saame selgeks mõne tähtkuju ja tähe nime ja uurime, kas Saturn ikka näitab oma rõngaid või enam mitte.

Sündmusest tuleb juttu neljapäeval (2. aprillil) Vikerraadios algusega umbes 13:30.

Kõik huvilised on väga oodatud, võtke kaasa oma vaatlusvahendeid, kui on, kui pole, pole hullu - meil on; küsimused, mis astronoomia ja taeva asjadega seoses meelel on mõlkunud - võibolla saame kamba peale mõne asja selgemaks.

Tähtis!
Palun pange soojalt riidesse.
Vaatlus toimub vaid selge ilmaga.

Astronoomia.ee -- värav Eesti astronoomiasse

astronoomia.ee avaleht

Peale pikka arendustööd on valmis saanud ning avalikkusele avatud võrguleht astronoomia.ee -- värav Eesti astronoomiasse.

Kel vähegi huvi selle vastu, mis astronoomias toimub ja mida Eesti selles valdkonnas ette saab võtta, kellega kontakti asuda, kellelt midagi küsida, siis on astronoomia.ee just selleks keskkohaks, kuhu tulla ja kust alustada.

Astronoomia.ee peamised osad:

• Ürituste kalendrist saab vaadata, millised astronoomiaga seotud üritused Eestis toimuvad. Sinna saate lisada ka oma ettevõtmisi, kui haldajale oma teate saadate.



• Astronoomiapilt, mis avaldab Eestis tehtud või Eesti inimeste poolt tehtud astronoomiaga seotud pilte. Saatke julgelt ka enda tehtud pilte.



• Foorum, kus ise teemasid tõstatada, lugeda teiste arvamusi, küsida ja anda teistele nõu. Kõik senised Vaatleja foorumi teemad on nüüd astronoomia.ee foorumisse üle tõstetud ja kehtivad senised Vaatleja kasutajanimed.



• Eestis tegutsevad astronoomiaga seotud ettevõtmised - Tartu Tähetorn, Ridamus, Eesti astronoomia Selts, Tartu Observatoorium (Tõraveres), ajakiri Vaatleja.



• Lingid eestimaistele astronoomiaga seotud blogidele ja muudele võrgukodudele. Näiteks Tudengisatelliit ja siinnegi blogi.

Aga peamised vahelduvad osad, miks ikka ja jälle tasub astronoomia.ee küljele tagasi minna, on sündmuste kalender ja foorum.

Järgmine kord, kui keegi küsib, kust Eesti astronoomia kohta midagi teada saaks, siis lihtne vastus on: "alusta astronoomia.ee küljelt".

Seminar tudengitele kosmosetehnoloogiast

Tuleviku lood Sina ise.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus annab teada ja palub huvilistele teade edasi saata.

Lugupeetud kosmose tehnoloogiatest huvitatud tudeng

25. märtsil k.a. algusega kell 10.00 toimub TTÜ aulas Kosmose transpordisüsteeme ja tehnoloogiaid tutvustav seminar STAVE (Space Transportation Assets Valorisation in Europe).

Lektoriteks on Euroopa juhtivate kosmoseagentuuride spetsialistid. Seminari sihtgrupp on tehnoloogiaettevõtete spetsialistid ja teadustöötajad. Vabadele kohtadele aulas on oodatud asjast huvitatud tudengid.

Osalemissoovist palume teatada allpool toodud e-posti aadressile hiljemalt 23. märtsil, märkides nime ja teaduskonna.

Ettekanded on inglise keeles. Seminari planeeritud lõpp kell 16.

Seminarile registreerimine
E-post: urmas.uska@eas.ee
Rohkem informatsiooni:
www.stave-fp7.eu

Asteroid Einasto tiirutab taevas

Jaan Einasto (s 1929). Pilt Jaan Einasto kodulehelt.

Tartu Observatooriumi direktor Laurits Leedjärv annab ajakirja Horisont vahendusel teada, et väikeplaneet ehk asteroid, mis seni kandis järjenumbrit 11577, sai endale nimeks Einasto. See taevakeha teeb tiiru ümber Päikese 3,84 Maa-aastaga.

Jaan Einasto on astrofüüsik, keda paljud teavad kui universumi kärgstruktuuri avastajat. Muidugi on väärikas eas teadlane palju muudki korda saatnud ja tema aktiivne loometee jätkub tänase päevani.

26. veebruaril sai Jaan Einasto 80-aastaseks. Palju õnne!

Eestiteemalisi asteroide on taevas veelgi: Estonia, Saaremaa, Tartu, Tõravere, Öpik, Schmidt, Ots jt.

Allikas: Igiliikur Einasto - inimene ja asteroid

Ajakirjalt Horisont märtsis teleskoobi-eri

Ajakirja Horisont teleskoobi-eri

Kui veel pole tellitud suurepärane ajakiri Horisont, siis astronoomiahuvilisele on nüüd paras aeg seda teha -- märtsinumbriga on kaasas teleskoobi-eri, mida toimetus tutvustab sedasi:

Märtsikuine Horisont saab kaasa TELESKOOBI-eri
Horisont on alati pakkunud rohkesti astronoomia-alast lugemist, seda enam siis rahvusvahelisel astronoomia aastal. Kõik, kes on vormistanud või vormistavad Horisondi aastatellimuse enne 24. veebruari 2009, saavad koos märtsinumbriga TASUTA lisaväljaande „TELESKOOBID eile, täna ja homme”.

Galileo Galilei ehitas 400 aastat tagasi teleskoobi ja hakkas sellega siis peaaegu kohe ka tähistaevast uudistama. Galilei olevat esimese teleskoobi valmis saanud 1609. aasta juunis, veidi suurema aga augustis. Taevavaatlusi alustanud ta sügisel. Horisont lisab juba märtsinumbrile TELESKOOBI-eri, milles Tartu Observatooriumi teadur ja astronoomia aasta korraldaja Eestis Kalju Annuk annab ülevaate tähtsamatest etappidest optiliste teleskoopide arenguloos. Autor kiikab ka tulevikku ja tutvustab, milliste teleskoopidega astronoomid lähematel aastakümnetel Universumit uudistama hakkavad.

Ka on Horisont TELESKOOBI-eri tehes meeles pidanud neid lugejaid, kes toimetusele alailma ajakirja algusaegade väikest formaati meelde tuletavad, ning kujundanud TELESKOOBI-eri just selles legendaarses vormis.

Vaata ka www.horisont.ee.
Tellimine ja info: www.horisont.ee/tellimine ja 611 5320

Soovin ka omalt poolt veelkord toredat astronoomia-aastat ning kinnitan, et astronoomia osas tuleneb vähemalt pool lõbu ja naudingut nendest teadmistest, mida ilmaruumist iga päev teada on võimalik saada.