VIXEN -- Jaapani teleskoopide pärl

Teleskoop Vixen ED103S SXW. Hind 73840 kr.

Maailmas on päris mitu teleskoopide tootjat, mis omas piirkonnas on väga kuulsad, aga mille üleilmne levimine on aega võtnud. Kõmu nende headusest ja erilistest omadustest levib muidugi kiiremini. Teine asi on see, et esimeses järjekorras üritatakse oma toodetega jõuda USA turule, sealt edasi vaadatakse, kas Euroopa jaoks ka mahti jääb.

VIXEN on Jaapani tootja, mis tähistab käesoleval aastal oma 60. tegutsemisaastat. Vixen toodab ja turustab lisaks teleskoopidele ka muid optikatooteid - mikroskoobid, luubid, binoklid, pikksilmad. Teleskoopide seas on nii algajatele ja lastele sobivaid mudeleid kui ka tõsisemale astrofotograafia huvilisele suunatud komplekte.

Teleskoop VMC330L Gaiax monteeringul. Hind 233530+189030=422560 kr.

Ükski teleskoop ei toimi hästi ilma monteeringuta, seepärast on tähelepanu monteeringule sama tähtis kui toru omadustele. Tihti ostavad astronoomid optikatoru ühelt ja monteeringu teiselt tootjalt, et saada kokku tema meelest parim komplekt. Vixenil on mõlemas suunas ette näidata suurepärased tooted.

Sphinx monteering koos värvilise displeiga StarBook pardaarvutiga on müügil eraldi tootena ja vägagi hinnatud keskmise suurusega torude suunajana.

Vixeni kõige võimekamad monteeringud on ATLUX ja GAIAX, mis on eelkõige vast kupli alla paigutamiseks kui põllul või aianurgas toimetamiseks.

Teleskoop Vixen Skypod VMC110L kolmjalal. Hind 22550 kr.

Kodukasutajale, kel liiga palju ruumi pole, sobib vast Skypod monteeringuga ja 110 mm apertuuriga katadioptriline teleskoop Skypod VMC110L. Hind Eestis 22550 kr kolmjalaga versioonil ja 22240 kr lauapealsel versioonil.

Igaks juhuks siis ütlen, et OÜ Neutriino on Vixeni teleskoopide ja muu optika esindaja Eestis ja kõiki mudeleid, mida saksakeelsel kodulehel näete, saab minu kaudu tellida.

TAL-2 LXD75 -- omapärane teleskoop, ainult Eestis

TAL-2 LXD75

Paljud on minult küsinud, kas Vene TAL teleskoope ka müügil on. Paraku olen pidanud pikalt eitavalt vastama, kuna Novosibirski teleskoobimeistrid korraldasid oma edasimüüjate struktuuri sedasi ümber, et siinne maailmanurk jäi kuivale. Vahepeal käisid asjad Ungari kaudu, kuid seegi kanal kuivas ära. Nüüd on ajutiselt ja piiratud koguses üks hulk TAL teleskoope käeulatuses ja sellises kombinatsioonis, mida mujalt saada pole võimalik.

Nimelt sätin suurepärase optikaga TAL-2 (D=150 mm, F=1200 mm) teleskoobile alla kas Bresser MON2 monteeringu või lausa MEADE LXD75 pardaarvutiga monteeringu, mis tähed automaatselt vaatevälja keerab. Vene-Saksa-Ameerika-Hiina-Eesti sõbralikult taevast koju toomas.

Hinnad:
* TAL-2 OTA (ainult toru) 4900 kr
* TAL-2 MON2 8990 kr
* TAL-2 LXD75 15600 kr

Kokku on TAL-2 OTA-sid saada 8 tükki. Tellimisest kättesaamiseni läheb veidi aega.

Veel pilte on näha teleskoop.eu küljel. Samas saab ka tellimuse vormistada.

Taevapildid Jaan Kaplinski raamatusse

Ajakirjade Kirjastuselt on ilmumas raamat astronoomiast, mille autor on astronoomiahuviline Jaan Kaplinski. Raamatu lugejaks on kooliealine inimene ja/või tema vanem. Sellesse raamatusse on plaanitud ka kenake hulk pilte ja just selles osas ootab kirjastus Eesti astronoomiahuviliste panust. Lisan siia nimekirja plaanitavatest piltidest. Osad on muidugi sellised, mida tuleb pildipankadest võtta, aga osad jällegi sellised, mida just siit foorumist leida loodame.

Kena oleks iga pildi juurde saada ka tehniline teave kasutatud aparatuuri ja seadete kohta. Ette on nähtud ka honorar, aga selles asjas lepivad raamatu toimetaja ja autorid ise kokku.

Palun kirjuta mulle taevatoru@teleskoop.com.

Meile meeldiks väga kasutada kodumaise autori teoses NASA piltide kõrval eelkõige oma harrastusastronoomide fotosid, sest see muudab raamatu unikaalseks Eesti raamatuks. Niisiis võib kindlasti pakkuda ka selliseid fotosid, millega tekst otseselt ei haakugi, kuid millel endal on avaldamisväärne lugu. Saame lisada raamatusse eraldi lehekülje fotode autorite, saamislugude ja kasutatud tehnika kirjeldustega.

1. ptk Alguses on unistus
Fotode teemad: Sinine taevas Maalt nähtuna
Pilve sees
Alkeemik või tähetark

2. ptk Astronoomiliste arvude poole
Fotode teemad: vana Kreeka maailmapilt kerajast Maast ja taevast planeetidega
midagi teemal, et Maa on lopergune

3. ptk Taevas jääb ilma taevalikkusest
Fotode teemad: Galilei
Giordano Bruno

4. ptk Tähetarkus mujal maailmas
Fotode teemad: Babüloonia teadlased
Araabia maade teadlased
Hiina või indiaani teadlased

5. ptk Uueaja astronoomia esimesed sammud
Newton ja tema gravitatsiooniteooria

6. ptk Sinise taeva all
Fotode teemad: Maa Kuult nähtuna
Valgusreostuseta taevas ja/või valgusreostatud taevas linna kohal
Hubble teleskoop
mehitatud kosmoselend, mees Kuul

7. ptk Päike ja tema lähem ümbrus
Fotode teemad: Päike kaunil pildil
Päike lähemalt, pind ja plekid
Päikesesüsteemi planeedid
Merkuur
Virmalised
Mõned enamvähem sama suured Päikesesüsteemi kehad: vasakult paremale, ülalt alla: Ganymedes, Titaan, Callisto, Io, Kuu, Europa, Triton, Pluto. Ganymedes, Callisto, Europa ja Io on Jupiteri kuud, Titaan on Saturni, ja Triton Neptuuni kuu
Venera 13 saadetud pilt Veenuse pinnast. Oranžikas värv tuleb sellest, et planeedi atmosfäär neelab (hajutab) sinise ja rohelise valguse.
Veenus sirbina
Marsi pind
Mars teises vaates
Asteroide
Arizona vmt meteoriidikraater
Kaali järv

8. ptk Jäised maailmad
Saturni rõngad vanal joonisel või fotol
Jupiter
Jupiteri kuud
Saturn
Saturni kaaslane Titaan
Uraan
Neptuun
Struve
Pluuto

9. ptk Hämaras kauguses teispool planeete
Ernst Öpik
vanaaegne pilt komeedist taevas
kosmoseaparaat Deep Impact
Orioni udu
10. ptk Linnutee -- kodune ja kummaline
Öine tähistaevas
Mõni tähtkuju
Tänapäevased kosmoselaevad
Kosmoselendude fotosid külma sõja ajast
William Herschel
Linnutee – parem kui 2-3 pilti
Noovad ja supernoovad
Eksoplaneedid

11. ptk Linnuteede suur loomaaed
Mingi spiraalgalaktika

12. ptk Mängu tulevad tumedad jõud
Andromeda udukogu
erinevate galaktikate pilte kõrvuti
Magellani pilved

13. ptk Pilguheit päris algusesse
Suure Paugu illustratsioone

14. ptk Kus nad siis on?
elu teke kõige üldisemalt?
“tulnukate” fotosid?

Astronoomiahuviliste kokkutulek 2009

Astronoomiahuviliste kogunemine 2008. aastal Väike-Maarjas.

Astronoomia.ee annab teada, et selle aasta astronoomiahuviliste kokkutulek, mis on järjekorras juba neljateistkümnes, toimub 12.-16. augustil Tõraveres. Üldteemaks on seekord “400 aastat teleskoope ja 200 aastat taeva uudistamist Eestis”.

Täpsem ajakava on veel koostamisel, kuid varasemale kogemusele toetudes võib öelda, et kavas on meteooride vaatlemine ja loendamine, huvitavad loengud oma ala proffidelt, arutelud, küsimised-vastamised, matk, astronoomilise tehnika (amatöör ja professionaalse) lähivaatlus, kontsert Urmas Sisaski loomingust jne.

Soovitan kõigil, kes astronoomiast rohkem teada tahavad saada, Tõraverest ka neil päevadel läbi tulla või hoopiski pikemalt end paigale sättida. Telkimine ja toitlustamine on korraldatud.

Jälgige reklaami!

Astronoomiahuviliste kogunemine 2006. aastal Mahtras.

Rohkem pilte ja ülevaadet eelmistel kokkutulekutel toimunust leiab obs.ee vastavalt lehelt.

Jaan Einasto räägib Vikerraadios universumist

Kiirenevalt paisuv universum Suurest Paugust tänaseni.

Täna õhtul (10. aprill) kell 23:05 räägib keskööprogrammis (KÖP) akadeemik ja astronoom Jaan Einasto, keda küsitleb teadusajakirjanik Priit Ennet.

Kuula saadet ERR arhiivis.

Tore mäng - loo ise supernoovaplahvatustega tähti

Loo gaasipilvest ise tähti.

Supernoovade plahvatustel on uute tähtede tekkimisel oluline roll mängida, kuna tekitavad lööklaineid, mis suruvad lähedal asuva gaasipilve siit-sealt koomamale, kus tekivad tihendused, millest sünnivad tähed.

See kõik võtab muidugi palju aega, aga kuna astronoomid on eri piirkondades näinud suuri gaasipilvi väga erinevates kujunemisjärkudes, on see protsess siiski päris hästi modelleeritav.

Nüüd saad ise jumalat mängida, tähti plahvatama panna ja gaasipilvest uusi tähti sünnitada.

Lahe! --> MÄNG

Tule taevast vaatlema!

Avalik vaatlus Linnahalli promenaadil.
Meenutus 7. novembrist 2007.

Ülemaailmse ettevõtmise 100 tundi astronoomiat katuse all toimuvad avalikud taevavaatlused ka mitmes Eesti paigas. See üritus toimub omakorda rahvusvahelise astronoomia-aasta raames. Astronoomia-aastaga tähistame 400 aasta möödumist ajast, mis teleskoobiga taeva uurimist alustati.

Astronoomia.ee-s on kohad ja kellaajad kenasti üleval, aga kordan kiirelt üle. Üritused on välja kuulutaud Tartus, Sindis, Pärnus, Valgas, Viljandis, Rakveres, Tõraveres, kuid igaüks võib oma kodukohas ise oma teleskoobi püsti panna, kutsuda seekord ka naabrid, lapse sõbrad, ülemused-alluvad, laulukoori, tantsurühma, maleklubi, sukeldumisseltsi või mis iganes seltskonna, kellega seotud oled.

Loomulikult toimuvad üritused ka Tallinnas ja vähemalt kahes kohas:

* 2.-5. aprillil Tallinna Tehnikaülikooli peahoone juures kell 19:00-23:00.
* 2.-4. aprillil kutsub astronoomiahuviliste ühendus Ridamus kõiki huvilisi Tallinna Linnahalli promenaadile algusega kell 20:00.
* 4. ja 5. aprillil on plaanis päevased päikesevaatlused, kuid nende toimumise koht on veel lahtine, kuid alata soovin kell 12:00 ja paigaks võiks olla koht, kus liigub palju inimesi niisamagi. Mõne ostukeskuse parklas? Head ettepanekud teretulnud.

Õhtustel aegadel vaatame kindlapeale Kuud, püüame pihta saada mõnele satelliidile, võibolla saame selgeks mõne tähtkuju ja tähe nime ja uurime, kas Saturn ikka näitab oma rõngaid või enam mitte.

Sündmusest tuleb juttu neljapäeval (2. aprillil) Vikerraadios algusega umbes 13:30.

Kõik huvilised on väga oodatud, võtke kaasa oma vaatlusvahendeid, kui on, kui pole, pole hullu - meil on; küsimused, mis astronoomia ja taeva asjadega seoses meelel on mõlkunud - võibolla saame kamba peale mõne asja selgemaks.

Tähtis!
Palun pange soojalt riidesse.
Vaatlus toimub vaid selge ilmaga.

Astronoomia.ee -- värav Eesti astronoomiasse

astronoomia.ee avaleht

Peale pikka arendustööd on valmis saanud ning avalikkusele avatud võrguleht astronoomia.ee -- värav Eesti astronoomiasse.

Kel vähegi huvi selle vastu, mis astronoomias toimub ja mida Eesti selles valdkonnas ette saab võtta, kellega kontakti asuda, kellelt midagi küsida, siis on astronoomia.ee just selleks keskkohaks, kuhu tulla ja kust alustada.

Astronoomia.ee peamised osad:

• Ürituste kalendrist saab vaadata, millised astronoomiaga seotud üritused Eestis toimuvad. Sinna saate lisada ka oma ettevõtmisi, kui haldajale oma teate saadate.



• Astronoomiapilt, mis avaldab Eestis tehtud või Eesti inimeste poolt tehtud astronoomiaga seotud pilte. Saatke julgelt ka enda tehtud pilte.



• Foorum, kus ise teemasid tõstatada, lugeda teiste arvamusi, küsida ja anda teistele nõu. Kõik senised Vaatleja foorumi teemad on nüüd astronoomia.ee foorumisse üle tõstetud ja kehtivad senised Vaatleja kasutajanimed.



• Eestis tegutsevad astronoomiaga seotud ettevõtmised - Tartu Tähetorn, Ridamus, Eesti astronoomia Selts, Tartu Observatoorium (Tõraveres), ajakiri Vaatleja.



• Lingid eestimaistele astronoomiaga seotud blogidele ja muudele võrgukodudele. Näiteks Tudengisatelliit ja siinnegi blogi.

Aga peamised vahelduvad osad, miks ikka ja jälle tasub astronoomia.ee küljele tagasi minna, on sündmuste kalender ja foorum.

Järgmine kord, kui keegi küsib, kust Eesti astronoomia kohta midagi teada saaks, siis lihtne vastus on: "alusta astronoomia.ee küljelt".

Seminar tudengitele kosmosetehnoloogiast

Tuleviku lood Sina ise.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus annab teada ja palub huvilistele teade edasi saata.

Lugupeetud kosmose tehnoloogiatest huvitatud tudeng

25. märtsil k.a. algusega kell 10.00 toimub TTÜ aulas Kosmose transpordisüsteeme ja tehnoloogiaid tutvustav seminar STAVE (Space Transportation Assets Valorisation in Europe).

Lektoriteks on Euroopa juhtivate kosmoseagentuuride spetsialistid. Seminari sihtgrupp on tehnoloogiaettevõtete spetsialistid ja teadustöötajad. Vabadele kohtadele aulas on oodatud asjast huvitatud tudengid.

Osalemissoovist palume teatada allpool toodud e-posti aadressile hiljemalt 23. märtsil, märkides nime ja teaduskonna.

Ettekanded on inglise keeles. Seminari planeeritud lõpp kell 16.

Seminarile registreerimine
E-post: urmas.uska@eas.ee
Rohkem informatsiooni:
www.stave-fp7.eu

Asteroid Einasto tiirutab taevas

Jaan Einasto (s 1929). Pilt Jaan Einasto kodulehelt.

Tartu Observatooriumi direktor Laurits Leedjärv annab ajakirja Horisont vahendusel teada, et väikeplaneet ehk asteroid, mis seni kandis järjenumbrit 11577, sai endale nimeks Einasto. See taevakeha teeb tiiru ümber Päikese 3,84 Maa-aastaga.

Jaan Einasto on astrofüüsik, keda paljud teavad kui universumi kärgstruktuuri avastajat. Muidugi on väärikas eas teadlane palju muudki korda saatnud ja tema aktiivne loometee jätkub tänase päevani.

26. veebruaril sai Jaan Einasto 80-aastaseks. Palju õnne!

Eestiteemalisi asteroide on taevas veelgi: Estonia, Saaremaa, Tartu, Tõravere, Öpik, Schmidt, Ots jt.

Allikas: Igiliikur Einasto - inimene ja asteroid

Ajakirjalt Horisont märtsis teleskoobi-eri

Ajakirja Horisont teleskoobi-eri

Kui veel pole tellitud suurepärane ajakiri Horisont, siis astronoomiahuvilisele on nüüd paras aeg seda teha -- märtsinumbriga on kaasas teleskoobi-eri, mida toimetus tutvustab sedasi:

Märtsikuine Horisont saab kaasa TELESKOOBI-eri
Horisont on alati pakkunud rohkesti astronoomia-alast lugemist, seda enam siis rahvusvahelisel astronoomia aastal. Kõik, kes on vormistanud või vormistavad Horisondi aastatellimuse enne 24. veebruari 2009, saavad koos märtsinumbriga TASUTA lisaväljaande „TELESKOOBID eile, täna ja homme”.

Galileo Galilei ehitas 400 aastat tagasi teleskoobi ja hakkas sellega siis peaaegu kohe ka tähistaevast uudistama. Galilei olevat esimese teleskoobi valmis saanud 1609. aasta juunis, veidi suurema aga augustis. Taevavaatlusi alustanud ta sügisel. Horisont lisab juba märtsinumbrile TELESKOOBI-eri, milles Tartu Observatooriumi teadur ja astronoomia aasta korraldaja Eestis Kalju Annuk annab ülevaate tähtsamatest etappidest optiliste teleskoopide arenguloos. Autor kiikab ka tulevikku ja tutvustab, milliste teleskoopidega astronoomid lähematel aastakümnetel Universumit uudistama hakkavad.

Ka on Horisont TELESKOOBI-eri tehes meeles pidanud neid lugejaid, kes toimetusele alailma ajakirja algusaegade väikest formaati meelde tuletavad, ning kujundanud TELESKOOBI-eri just selles legendaarses vormis.

Vaata ka www.horisont.ee.
Tellimine ja info: www.horisont.ee/tellimine ja 611 5320

Soovin ka omalt poolt veelkord toredat astronoomia-aastat ning kinnitan, et astronoomia osas tuleneb vähemalt pool lõbu ja naudingut nendest teadmistest, mida ilmaruumist iga päev teada on võimalik saada.

Uus ja eriti kasutajasõbralik teleskoop Meadelt

Uus MEADE ETX LightSwitch

Üks juhtivaid astonoomiahuvilistele ja tõsistele huvilistele teleskoope konstrueeriv ja tootev ettevõte Meade on hakkama saanud täiesti uue teleskoobimudeliga, milles on küll kasutatud ka seni tuntud tehnoloogiaid, kuid lisatud rida selliseid funktsioone, et teleskoobist on saanud vaatet multimeediat kasutav õppekeskus. Ja seda sugugi mitte müstilise raha eest. Eelkõige puudutavad need uuendused muidugi monteeringu osa, sest valgus liigub teleskoobis põhimõtteliselt ikka sama moodi nagu Galileo ja Newtoni aegadel.

Meade uue mudeliseeria nimi on ETX LightSwitch (pdf 1,11 MB). ETX on tuttav seeria juba 1990. aastatest, mis avas tavakasutajale ukse motoriseeritud ja arvutiga juhitavate Go-To teleskoopide juurde. LightSwitch viitab sellele, et selle kasutamine on sama lihtne kui laelambi sisselülitamine.

Eelkõige ongi rõhku pandud kasutamise lihtsusele, kuna aligneerimine (teleskoobi seadistamine tähtede all, et see oskaks automaatselt otsitavad objektid üles leida) on viidud osade hinnangute arvates lausa lollikindlale tasemele. Enda positsiooni ja otsitava objekti äratundmiseks on teleskoobile sisse ehitatud CCD kaamera, mis tähemustrite järgi oma asukoha määrab. Veel on juttu olnud eraldi plokist, mis sisaldab loodimisandureid, kompassi ja GPS vastuvõtjat.

Vaatlejal pole teleskoobi algseadistamiseks vaja teha muud, kui lüliti sisse klõpsutada.

Konkreetselt siin pildil olev mudel on 6-tollise (150 mm) optikatoruga, fookuskaugus 1500 mm, F/10. Skeemiks on ACF ehk Advanced Coma Free ehk uuendatud koomavaba süsteem, mis põhineb Schmidti (seesama Bernhard Schmidt, kes oma eluteed Naissaarelt alustas) korrektoril ja hüperboloidsel sekundaarpeeglil.

Uus MEADE ETX LightSwitch

Multimeedia osa on nimetatud Astronomer Inside, mis jutustab planeetidest ja muust 500-st taevasest objektist. Kui külge ühendada oma monitor, siis näitab ta ka pilte - neid, mis multimeedia andmebaasis või ka neid, mida ise õhtu jooksul võtad.

Kuivõrd toode on päris uus, siis kõiki nüansse pole veel teada. Aga juba selle põhjal, mida on raatsitud tilgutada, tundub, et tegu on just sellise teleskoobiga, millest paljud unistanud on - piisavalt suur apertuur, kompaktne, lihtne kasutada, otsib ise objektid üles, räägib sinuga jne.

Hind? Mu tarnija pole pole Euroopa üksikmüügi hinda veel teada andnud. Meade kui Ameerika ettevõte küllastab esmajoones oma koduturu ja võib veel minna mõni kuu, kuni neid Euroopas nägema hakkab, aga ennustan, et 6-tollise hind võiks kuhugi 24 000 krooni kanti kujuneda. Ilmselt on mingi aja pärast oodata ka 8-tollise ilmumist.

Piltidega meenutus 2008. aasta päikesevarjutusest

Osaliselt varjutatud Päike.
Ruhnu, 1. august 2008.
(klõpsa pildile, tuleb suurem versioon)

2008. aasta 1. augustil toimus päikesevarjutus, mis Eestis oli jälgitav osalisena.

Täisvarjutuse kulgu saab jälgida NASA varjutuste lehelt, samast paigast saab vaadata ka kõigi muude varjutuste andmeid, seega igati kasulik infoallikas varjutustehuvilistele.

Organiseeritud kujul näidati varjutust teadaolevalt Tallinnas, Tartus ja Ruhnus. Mina olin Ruhnus ja olin oma vaatlusvahendid üles sättinud Liise talu poe hoovis.

Päikesevarjutuse vaatlemine Liise talu hoovis.
Ruhnu, 1. august 2008.
(klõpsa pildile, tuleb suurem versioon)

Vaatlusvahenditeks olid spetsiaalne päikeseteleskoop Coronado PST, mis näitab meie tähte vesiniku alfajoone lainealas (lainepikkus 656,3 nm), ja isetehtud prillid Baaderi päikesefiltri kilest. Varjutuse pildid on samuti tehtud läbi Baaderi filtrikile.

Prillid ja filter pildistamiseks.
Ruhnu, 1. august 2008.

Päikesevarjutus oli nähtav osalisena suuremas osas Euroopast ja Aasiast, kuid kitsal ribal Siberist Hiinasse jooksis täisvarju joon, millele paljud inimesed üle maailma end varakult valmis sättisid.

Eestist käis teiste seas täisvarjutust vaatamas Raivo ja tema seiklustest saab lugeda ja ägedaid pilte vaadata tema blogis 2008. aasta augusti sissekannetes.

Järgmine suur sündmus varjude riigis toimub 2009. aasta 22. juulil ja on teada, et hulk inimesi Eestist plaanib sõita Hiinasse seda vaatama.

Järgmine päikesevarjutus, mida Eestis näha võib, toimub 4. jaanuaril 2011. Täisvarjutust kodumaa kamaral näevad meie järeltulijad 2126. aasta 16. oktoobril.

Veenus paistab juba praegu

Veenuse ja Merkuuri faasid.

Kirjutasin eile, et õhtune hele "täht" taevas on meie sõsarplaneet Veenus. Kui taevas pimeneb ja süttivad tähed, siis on sirav Veenus väga silmatorkav ja paljud on teda eiteamilleks pidanud.

Tegelikult on seis selline, et Veenus on näha ka praegusel kellaajal (kell 15:30) ja veendusin selles just ise oma silmaga, kui väljas käisin ja soovitan teilegi, et minge ja vaadake :-)

Vaadake lõuna suunas, kõrgus horisondist umbes 23 kraadi (täiskuu nurkläbimõõt on umbes pool kraadi, koht pea kohal (seniit) on 90 kraadi). Abiks on ka binokkel, kuid ka täitsa palja silmaga on Veenuse helendav täpike näha.

Veenus tõuseb umbes poole kaheteistkümne paiku päeval ning loojub poole kümne paiku õhtul ja selge ilma korral peaks kogu ta kogu aeg palja silmaga leitav olema.

Head vaatamist!

Veenus meie taevas (ei ole ufo)

Kuu ja Veenus Tallinna kohal 1. jaanuaril 2009.
(klõpsa pildile, tuleb suurem versioon)

2008. aasta lõpus jooksis meediast läbi uudis, et inimesed nägid taevas tundmatut objekti.

Ufoloog Igor Volke ütles, et talle helistasid õhtu jooksul mitmed inimesed, kes nägid taevas väga eredat objekti ja pidasid seda ufoks.

Esiteks oli sellal pärast pikka vihma- ja pilveperioodi üle tüki üks selge taevaga õhtu ja sedasi võib harjumatu selge taevas oma imedega hämmastust ja imetlust pakkuda küll.

Teiseks, no on vast ajakirjanikul aru! Selle asemel, et taevaste nähtuste kohta asjatundjalt -- astronoomilt või kasvõi harrastusastronoomilt -- küsida, mida taevas näha saab, helistab ta "ufoloog" Igor Volkele, kes ei jäta juhust kasutamata ja mainib muheledes: "Seega mingi intriig selles on". Polnud seal mingit intriigi.

Hea veel, et astroloogi käest küsima ei mindud, kuigi arvan, et antud juhul oleks kadunud Eduard Paukson osanud adekvaatsema vastuse öelda.

Ja ega loost endast ei saagi vastust, millega tegu, alles kommentaarides selgub tõde.

Kolmandaks on see juhtum iseloomulik ka selles osas, et kui võõrdunud me loodusteadustest ja loodusvaatlustest teinekord oleme. Ja paljud meediakanalite esindajad õhutavad seda ignorantsi takka. Horoskoobi veeru asemel võiks ilmateate kõrval olla hoopis lühiülevaade sellest, mida taevas selge ilma korral näha võib. Siis tekiks selliseid ärevaid teadmatusest tingitud teateid tunduvalt vähem.

Neljandaks oli tegu planeediga Veenus, mis ka praegusel ajal õhtust taevast kaunistab. Kes proovib, võib Veenuse üles leida ka päise päeva ajal. Abiks on taevakaart ja binokkel, kuid binokliga veenusejahile minnes tasub otsida selline koht, kus Päike mingi tõkke taha jääb, et vältida kasvõi kogemata läbi binokli päikesesse vaatamist. Mida madalamale Päike silmapiiri suhtes vajub, seda kergemaks Veenuse leidmine muutub.

«Kuid kui mõelda, et esimene helistaja nägi seda objekti kella 18 ajal ja viimane kella poole 1 ajal öösel, siis astronoomilised objektid peaksid olema selle aja jooksul oma suunda ja kohta vahetanud,» lisas Volke. «Kirjelduste järgi oli aga asukoht umbes sama kogu selle aja jooksul. Seega mingi intriig selles on,» muheles ta.

Nagu eelpool juba ütlesin, pole seal mingit intriigi. Õhtune objekt on Veenus, öine hoopiski suure tõenäosusega lõuna poolt tõusev hele täht Siirius.

Viiendaks on hele Veenus väga vahva ja suhteliselt kerge viis vaatlusliku astronoomiahobiga alustada. Juba Galileo meie mõistes suhteliselt tagasihoidlike pikksilmadega avastas Veenuse faasid, mis kinnitas arusaama, et planeedid tiirlevad pigem ümber Päikese kui ümber Maa. Tänapäevased binoklid on tunduvalt parema kvaliteediga, kui vaid suurendust jaguks.

Selget taevast!

Rohelisest laserist astronoomiahuvilise pilgu läbi

Roheline laser on abiks astronoomia tutvustamisel.

Lehtedes oli juttu, et kurikael suunas laserikiire lennuki poole ja seadis sedasi ohtu hulga inimelusid. Politsei sai tegelase kätte, aga süüdistust ei saa millegi alusel esitada, kuna seaduses on auk, mida nüüd kiiruga küll parandama hakatakse. Hea seegi.

Ei oska spekuleerida selle inimese motiivide üle, kuid tõsise töö tegemise vahendeid ei saa ega tohi anda nende kätte, kel maailma asjust arusaamine päris adekvaatne ei ole.

Kahjuks sai ühe tegelase vastutustundetu tegevuse tõttu pihta ka rohelise kiirega laseri maine ja nii mõnigi kommentaator on arvanud, et äkki peaks sellise riistapuu maaletoomise ja omamise üldse ära keelama või muul moel piirama. Loodetavasti nii hulluks see asi siiski ei lähe, kuna roheline laser on väga hea abivahend neile, kes teistele inimestele taeva all ekskursioone teevad.

Kel vähegi on proovinud teistele näidata mingit konkreetset tähte või tähtkuju piire, see teab, et käega saad sa küll iseendale täpselt näidata, aga kaaslasele, kes kõrval seisab, osutab su sõrm parallaksi tõttu hoopis kõrvale. Hullem on lugu siis, kui inimesi palju korraga koos. Ja siin ongi abiks rohelise kiirega laser, mis toimib kui pikk kaardikepp ja tänu oma kiirele, mis vaatlejast alles sadu ja tuhandeid meetreid kaugemal sumbub, võib sellega päris täpselt taevakehadele osutada ja tihti jääb mulje nagu ulatuks kiir tähtedeni välja, aga see on muidugi illusioon nagu ka mulje meie kohal kõrguvast taevakuplist, kus tähed justnagu laemustri moodustavad. Igatahes on rohelise laseriga taeva tutvustamine väga tõhus ja efektne tegevus.

Miks just roheline?
Inimese silm on kõige tundlikum just rohelises lainealas ja kommertslike laserite võimsuse juures (klass IIIa, võimsus kuni 5 mW) on just roheline kiir paremini nähtav. Nähtav on kiir seetõttu, et laserist väljuv valgus hajub õhus lendlevatelt veemolekulidelt (õhuniiskus). Nähtavusest veel sedapalju, et heledas linnavalguses või kirkal kuuvalgusega ööl pole seda kiirepulka peaaegu üldse näha, aga linnast väljas, kus valgusreostus ei sega, on vaatepilt võimas. Linnaoludes on veidi abiks, kui ükski valgusallikas otse silma ei paista.

Kui ohtlik on roheline laser?
Mitte kunagi ära suuna laserit inimeste, sõidukite, lennukite, helikopterite jne poole! Sõiduvahendite puhul ei tea kunagi, kust see kiir võib peegelduda inimestele silma ja inimese pimestada. Pimestatult on keeruline sõidukit ohutult juhtida, lisaks võib juht ehmatusest teha ootamatuid liigutusi ja ongi jama käes. Seega veelkord - ära suuna laseri kiirt (olgu see siis punane või roheline) inimeste ega sõiduvahendite poole. Tegelikult kehtib see reegel igasuguse ereda valguse puhul.

5 mW võimsusega laserid ei tekita jäädavaid silmakahjustusi ja ei tee lennukisse auku, samuti ei saa sellega autokumme läbi sutsata, aga ehmatus ja hetkeline pime olek on piisavad ohuallikad, et asjasse väga tõsiselt suhtuda.

Kui kaugele roheline laser näitab?
Sõltub muidugi ilmastikuoludest, aga tootjate andmetel 5 km ja rohkemgi. Seda saaks ise katsetada sedasi, et kui kinnitada laser alusele (parematel on küljes standartne keere fotostatiivile kinnitamiseks), suunata see ohutul moel kaugele teadaoleva kaugusega objektile ja vaadata nt binokli või teleskoobi abil, kas on midagi näha.

Jahedates tingimustes, mida meie laiuskraadidel ikka ette tuleb, laser hästi ei toimi ja ta kiir nõrgeneb tunduvalt. Selle vastu aitab see, kui vaatlemise-näitamise vaheaegadel laser põues või varrukas soojas hoida. Mõni leidlikum on ise sobiva soojendaja meisterdanud.

Kust rohelist laserit saab?
Inimene, kes on harjunud interneti abil maailmas asju ostma, leiab need isegi üles, aga kes soovib kindlat kaupa ja kohapealset abi, see võib oma soovi mulle teada anda (e-kiri: taevatoru--ät--teleskoop.com). Odavamate hinnad jäävad alla tuhande krooni, kuid mitmefunktsioonilised seadmed võivad maksta ka üle 2000 kr. Hinna sisse on arvestatud tolli- ja käibemaks, vormistustasud, saatekulu.

Uus astronoomiablogi Taevatorult

Meade ETX-125, Maksutovi optiline disain, Autostar automaatjuhtimissüsteem, D=125 mm, F=1900 mm (F/15), praktiline suurendus kuni 250x, terastorudest kolmjalg. Hind Eestis 17 060 kr.

2009. aasta on UNESCO poolt rahvusvaheliseks astronoomia-aastaks kuulutatud. Aastaga tähistatakse muu hulgas 400 aasta möödumist ajast, mil Galileo Galilei oma meisterdatud teleskoobi taeva poole keeras ja ohtralt uusi avastusi alla hakkas tooma.

Astronoomia-aasta eesmärgiks on tuua astronoomia kõrgete mägede otsas ja kosmoses olevatest observatooriumitest alla võimalikult laiale hulgale inimestele võimalikult lähedale. Olgu selleks siis huvitavad uudised, avalikud vaatlused või nõuanded neile, kes endale või kingituseks teleskoopi otsivad.

Siit saangi nimetada uue blogi peamised eesmärgid:

• astronoomia kui teaduse ja hobi tutvustamine;


• iseenda astronoomiaalaste tegevuste dokumenteerimine;


• pakkuda nõuandeid neile, kes endale teleskoopi või muud kaugele vaatamise riista otsivad;


• tutvustada normaalseid ja häid teleskoope ning lisavahendeid, et neid rohkem müüa.

Viimane punkt on seotud sellega, et tegelen öötööna teleskoopide, binoklite ja muu astronoomia-alase kraami müügiga, seega võivad mu soovitused olla mõnikord kaldu mingi toote või brändi suunas, aga seda pigem seepärast, et oma pakutavaid tooteid tunnen veidi rohkem kui teisi.

Muidugi ei ole ost-müük eesmärk omaette, vaid see, et olemasolevat või ostetavat teleskoopi ka kasutatakse, vaadatakse ise ja näidatakse lastele, naabritele, vanematele, koerale, sõpradele, elukaaslastele, abikaasadele kõike seda vahvat, mis taevas näha on. Kaugem lootus on see, et läbi astronoomia avarduks arusaam universumist ja inimesest selles ning tõuseks teadusliku lugemis- ja kirjaoskuse tase.

Kui Sul, hea lugeja, on mõni vahva taevapilt, mida teistega jagada, vana teleskoop, mis tolmu kogub ja millega miskit mõistlikku peale ei oska hakata, astronoomia-alane küsimus, millele vastust pole leidnud, kommentaar või oled loomu poolest astronoomiahuviline, siis oled alati teretulnud.

Kui soovid omatehtud taevapilti avaldada, kuid mingil põhjusel pole Sul selleks võimalust, siis siin saad seda teha.

Kui aga otsid endale, sõbrale, lapsele, kolleegile, ... teleskoopi, siis saada mulle e-kiri aadressile taevatoru--ät--teleskoop.com või helista 508 9328.