Päikesevaatlus 9. novembril 2012

9. novembril oli üle tüki aja Päikest näha. Päikese kaar on praegusel ajal üsna madalaks jäänud - keskpäeval oli ta kõrgus veidi üle 13 kraadi (horisont on 0 kraadi, täpselt pea kohal ehk seniidis on 90 kraadi). Olime 7. klassidega esimesest tunnist peale päikesevaatlust ette valmistanud - näitasin pilte, rääkisin ohutusest, mõned lapsed tegid lühikese referaadi ja ettekande Päikesest ja selle vaatlemisest. Vahepeal olid küll ilmad pilvised, küll vaja muid kooliasju teha, seega praktiline vaatlus aina nihkus ja nihkus, kuni 9. novembril juhtusid soodsad asjaolud kõik kenasti kokku langema - selge taevas, tunnid ühel päeval lõunasel ajal. Tegelikult oli sel päeval ette nähtud tunnikontroll aine ehituse teemal ja need rõõmsad näod, mis pingest vabanemist ilmestasid, oli vaatamisväärsus omaette.

Vaatlusvahendid

• Baaderi päikesefiltri kilest valmistatud prillid 
• Päikeseteleskoop Coronado SolarMax II 60, fookuskaugus 400 mm, pealäätse läbimõõt (apertuur) 60 mm, okulaar 16 mm, suurendus 25x; teleskoobil on filter, mis laseb läbi ainult vesiniku alfajoone lainepikkust (656,3 nm) 

Vaatlus
Vaatluse kohaks sai valitud TIK-i ümbrus, Vabaduse väljak.

Vaatlus pakkus palju elevust, kuid kõik kulges hästi (klõpsa pildile).

Vaatlus tuli protokollida, õpilased tähendavad kirjas ja pildis üles, mida nägid (klõpsa pildile).

Üle taeva sõitis pilvi, mis varjutasid aegajalt Päikese, kuid kõik kohalolnud said siiski Päikese läbi teleskoobi ära näha. Päike paistis välja umbes selline nagu alloleval pildil.

Päike pildistatuna läbi vesiniku alfajoonega varustatud teleskoobiga SolarMax II; näha on Päikese "pinna" apelsinikoor, protuberantsid, päikeseplekid (klõpsa pildile).

Nähtud detailid

• päikese "pinna" granulatsioon (paistab nagu apelsini koor) 
• päikeseplekid (tumedamad täpid parempoolses servas) 
• protuberantsid ehk loited päikeseketta servas 
• loide Päikese "pinnal" (tumedam kaar ketta allosas) 

Läbi isetehtud prillide paistis Päike kui täiskuu - konkreetne ketas, kusjuures Päikese nurkläbimõõt planeedi Maa taevas ongi enamvähem sama mis täiskuul (kuidas muidu täielik päikesevarjutus toimuda saaks).

Varasema kogemuse põhjal saan lisada, et Päikese detailirohkus oli seekord tagasihoidlik - plekid olid serva peal ja ilmnesid alles peale osundamist ning pikemat vaatlemist, protuberantsid olid võrreldes Päikese kettaga suhteliselt madalad. Oma osa detailiselguse puudumisel mängis ka Päikese madal asend horisondil, näha oli, et Päikese kujutise serv "kees" ehk lainetas. See oli tingitud Maa atmosfäärist.

Kui õppekava, tunniplaan, ilm ja muud asjaolud võimaldavad, siis vaatleks kevadel veel - Päike käib siis kõrgemalt ja aktiivsus peaks samuti tipule lähemal olema.