24 jaanuar 2009

Piltidega meenutus 2008. aasta päikesevarjutusest


Osaliselt varjutatud Päike.
Ruhnu, 1. august 2008.
(klõpsa pildile, tuleb suurem versioon)
2008. aasta 1. augustil toimus päikesevarjutus, mis Eestis oli jälgitav osalisena.

Täisvarjutuse kulgu saab jälgida NASA varjutuste lehelt, samast paigast saab vaadata ka kõigi muude varjutuste andmeid, seega igati kasulik infoallikas varjutustehuvilistele.

Organiseeritud kujul näidati varjutust teadaolevalt Tallinnas, Tartus ja Ruhnus. Mina olin Ruhnus ja olin oma vaatlusvahendid üles sättinud Liise talu poe hoovis.


Päikesevarjutuse vaatlemine Liise talu hoovis.
Ruhnu, 1. august 2008.
(klõpsa pildile, tuleb suurem versioon)


Vaatlusvahenditeks olid spetsiaalne päikeseteleskoop Coronado PST, mis näitab meie tähte vesiniku alfajoone lainealas (lainepikkus 656,3 nm), ja isetehtud prillid Baaderi päikesefiltri kilest. Varjutuse pildid on samuti tehtud läbi Baaderi filtrikile.

Prillid ja filter pildistamiseks.
Ruhnu, 1. august 2008.


Päikesevarjutus oli nähtav osalisena suuremas osas Euroopast ja Aasiast, kuid kitsal ribal Siberist Hiinasse jooksis täisvarju joon, millele paljud inimesed üle maailma end varakult valmis sättisid.

Eestist käis teiste seas täisvarjutust vaatamas Raivo ja tema seiklustest saab lugeda ja ägedaid pilte vaadata tema blogis 2008. aasta augusti sissekannetes.

Järgmine suur sündmus varjude riigis toimub 2009. aasta 22. juulil ja on teada, et hulk inimesi Eestist plaanib sõita Hiinasse seda vaatama.

Järgmine päikesevarjutus, mida Eestis näha võib, toimub 4. jaanuaril 2011. Täisvarjutust kodumaa kamaral näevad meie järeltulijad 2126. aasta 16. oktoobril.

16 jaanuar 2009

Veenus paistab juba praegu


Veenuse ja Merkuuri faasid.
Kirjutasin eile, et õhtune hele "täht" taevas on meie sõsarplaneet Veenus. Kui taevas pimeneb ja süttivad tähed, siis on sirav Veenus väga silmatorkav ja paljud on teda eiteamilleks pidanud.

Tegelikult on seis selline, et Veenus on näha ka praegusel kellaajal (kell 15:30) ja veendusin selles just ise oma silmaga, kui väljas käisin ja soovitan teilegi, et minge ja vaadake :-)

Vaadake lõuna suunas, kõrgus horisondist umbes 23 kraadi (täiskuu nurkläbimõõt on umbes pool kraadi, koht pea kohal (seniit) on 90 kraadi). Abiks on ka binokkel, kuid ka täitsa palja silmaga on Veenuse helendav täpike näha.

Veenus tõuseb umbes poole kaheteistkümne paiku päeval ning loojub poole kümne paiku õhtul ja selge ilma korral peaks kogu ta kogu aeg palja silmaga leitav olema.

Head vaatamist!

15 jaanuar 2009

Veenus meie taevas (ei ole ufo)


Kuu ja Veenus Tallinna kohal 1. jaanuaril 2009.
(klõpsa pildile, tuleb suurem versioon)
2008. aasta lõpus jooksis meediast läbi uudis, et inimesed nägid taevas tundmatut objekti.

Ufoloog Igor Volke ütles, et talle helistasid õhtu jooksul mitmed inimesed, kes nägid taevas väga eredat objekti ja pidasid seda ufoks.


Esiteks oli sellal pärast pikka vihma- ja pilveperioodi üle tüki üks selge taevaga õhtu ja sedasi võib harjumatu selge taevas oma imedega hämmastust ja imetlust pakkuda küll.

Teiseks, no on vast ajakirjanikul aru! Selle asemel, et taevaste nähtuste kohta asjatundjalt -- astronoomilt või kasvõi harrastusastronoomilt -- küsida, mida taevas näha saab, helistab ta "ufoloog" Igor Volkele, kes ei jäta juhust kasutamata ja mainib muheledes: "Seega mingi intriig selles on". Polnud seal mingit intriigi.

Hea veel, et astroloogi käest küsima ei mindud, kuigi arvan, et antud juhul oleks kadunud Eduard Paukson osanud adekvaatsema vastuse öelda.

Ja ega loost endast ei saagi vastust, millega tegu, alles kommentaarides selgub tõde.

Kolmandaks on see juhtum iseloomulik ka selles osas, et kui võõrdunud me loodusteadustest ja loodusvaatlustest teinekord oleme. Ja paljud meediakanalite esindajad õhutavad seda ignorantsi takka. Horoskoobi veeru asemel võiks ilmateate kõrval olla hoopis lühiülevaade sellest, mida taevas selge ilma korral näha võib. Siis tekiks selliseid ärevaid teadmatusest tingitud teateid tunduvalt vähem.

Neljandaks oli tegu planeediga Veenus, mis ka praegusel ajal õhtust taevast kaunistab. Kes proovib, võib Veenuse üles leida ka päise päeva ajal. Abiks on taevakaart ja binokkel, kuid binokliga veenusejahile minnes tasub otsida selline koht, kus Päike mingi tõkke taha jääb, et vältida kasvõi kogemata läbi binokli päikesesse vaatamist. Mida madalamale Päike silmapiiri suhtes vajub, seda kergemaks Veenuse leidmine muutub.

«Kuid kui mõelda, et esimene helistaja nägi seda objekti kella 18 ajal ja viimane kella poole 1 ajal öösel, siis astronoomilised objektid peaksid olema selle aja jooksul oma suunda ja kohta vahetanud,» lisas Volke. «Kirjelduste järgi oli aga asukoht umbes sama kogu selle aja jooksul. Seega mingi intriig selles on,» muheles ta.


Nagu eelpool juba ütlesin, pole seal mingit intriigi. Õhtune objekt on Veenus, öine hoopiski suure tõenäosusega lõuna poolt tõusev hele täht Siirius.

Viiendaks on hele Veenus väga vahva ja suhteliselt kerge viis vaatlusliku astronoomiahobiga alustada. Juba Galileo meie mõistes suhteliselt tagasihoidlike pikksilmadega avastas Veenuse faasid, mis kinnitas arusaama, et planeedid tiirlevad pigem ümber Päikese kui ümber Maa. Tänapäevased binoklid on tunduvalt parema kvaliteediga, kui vaid suurendust jaguks.

Selget taevast!

14 jaanuar 2009

Rohelisest laserist astronoomiahuvilise pilgu läbi


Roheline laser on abiks astronoomia tutvustamisel.
Lehtedes oli juttu, et kurikael suunas laserikiire lennuki poole ja seadis sedasi ohtu hulga inimelusid. Politsei sai tegelase kätte, aga süüdistust ei saa millegi alusel esitada, kuna seaduses on auk, mida nüüd kiiruga küll parandama hakatakse. Hea seegi.

Ei oska spekuleerida selle inimese motiivide üle, kuid tõsise töö tegemise vahendeid ei saa ega tohi anda nende kätte, kel maailma asjust arusaamine päris adekvaatne ei ole.

Kahjuks sai ühe tegelase vastutustundetu tegevuse tõttu pihta ka rohelise kiirega laseri maine ja nii mõnigi kommentaator on arvanud, et äkki peaks sellise riistapuu maaletoomise ja omamise üldse ära keelama või muul moel piirama. Loodetavasti nii hulluks see asi siiski ei lähe, kuna roheline laser on väga hea abivahend neile, kes teistele inimestele taeva all ekskursioone teevad.

Kel vähegi on proovinud teistele näidata mingit konkreetset tähte või tähtkuju piire, see teab, et käega saad sa küll iseendale täpselt näidata, aga kaaslasele, kes kõrval seisab, osutab su sõrm parallaksi tõttu hoopis kõrvale. Hullem on lugu siis, kui inimesi palju korraga koos. Ja siin ongi abiks rohelise kiirega laser, mis toimib kui pikk kaardikepp ja tänu oma kiirele, mis vaatlejast alles sadu ja tuhandeid meetreid kaugemal sumbub, võib sellega päris täpselt taevakehadele osutada ja tihti jääb mulje nagu ulatuks kiir tähtedeni välja, aga see on muidugi illusioon nagu ka mulje meie kohal kõrguvast taevakuplist, kus tähed justnagu laemustri moodustavad. Igatahes on rohelise laseriga taeva tutvustamine väga tõhus ja efektne tegevus.

Miks just roheline?
Inimese silm on kõige tundlikum just rohelises lainealas ja kommertslike laserite võimsuse juures (klass IIIa, võimsus kuni 5 mW) on just roheline kiir paremini nähtav. Nähtav on kiir seetõttu, et laserist väljuv valgus hajub õhus lendlevatelt veemolekulidelt (õhuniiskus). Nähtavusest veel sedapalju, et heledas linnavalguses või kirkal kuuvalgusega ööl pole seda kiirepulka peaaegu üldse näha, aga linnast väljas, kus valgusreostus ei sega, on vaatepilt võimas. Linnaoludes on veidi abiks, kui ükski valgusallikas otse silma ei paista.

Kui ohtlik on roheline laser?
Mitte kunagi ära suuna laserit inimeste, sõidukite, lennukite, helikopterite jne poole! Sõiduvahendite puhul ei tea kunagi, kust see kiir võib peegelduda inimestele silma ja inimese pimestada. Pimestatult on keeruline sõidukit ohutult juhtida, lisaks võib juht ehmatusest teha ootamatuid liigutusi ja ongi jama käes. Seega veelkord - ära suuna laseri kiirt (olgu see siis punane või roheline) inimeste ega sõiduvahendite poole. Tegelikult kehtib see reegel igasuguse ereda valguse puhul.

5 mW võimsusega laserid ei tekita jäädavaid silmakahjustusi ja ei tee lennukisse auku, samuti ei saa sellega autokumme läbi sutsata, aga ehmatus ja hetkeline pime olek on piisavad ohuallikad, et asjasse väga tõsiselt suhtuda.

Kui kaugele roheline laser näitab?
Sõltub muidugi ilmastikuoludest, aga tootjate andmetel 5 km ja rohkemgi. Seda saaks ise katsetada sedasi, et kui kinnitada laser alusele (parematel on küljes standartne keere fotostatiivile kinnitamiseks), suunata see ohutul moel kaugele teadaoleva kaugusega objektile ja vaadata nt binokli või teleskoobi abil, kas on midagi näha.

Jahedates tingimustes, mida meie laiuskraadidel ikka ette tuleb, laser hästi ei toimi ja ta kiir nõrgeneb tunduvalt. Selle vastu aitab see, kui vaatlemise-näitamise vaheaegadel laser põues või varrukas soojas hoida. Mõni leidlikum on ise sobiva soojendaja meisterdanud.

Kust rohelist laserit saab?
Inimene, kes on harjunud interneti abil maailmas asju ostma, leiab need isegi üles, aga kes soovib kindlat kaupa ja kohapealset abi, see võib oma soovi mulle teada anda (e-kiri: taevatoru--ät--teleskoop.com). Odavamate hinnad jäävad alla tuhande krooni, kuid mitmefunktsioonilised seadmed võivad maksta ka üle 2000 kr. Hinna sisse on arvestatud tolli- ja käibemaks, vormistustasud, saatekulu.

06 jaanuar 2009

Uus astronoomiablogi Taevatorult


Meade ETX-125, Maksutovi optiline disain, Autostar automaatjuhtimissüsteem, D=125 mm, F=1900 mm (F/15), praktiline suurendus kuni 250x, terastorudest kolmjalg. Hind Eestis 17 060 kr.

2009. aasta on UNESCO poolt rahvusvaheliseks astronoomia-aastaks kuulutatud. Aastaga tähistatakse muu hulgas 400 aasta möödumist ajast, mil Galileo Galilei oma meisterdatud teleskoobi taeva poole keeras ja ohtralt uusi avastusi alla hakkas tooma.

Astronoomia-aasta eesmärgiks on tuua astronoomia kõrgete mägede otsas ja kosmoses olevatest observatooriumitest alla võimalikult laiale hulgale inimestele võimalikult lähedale. Olgu selleks siis huvitavad uudised, avalikud vaatlused või nõuanded neile, kes endale või kingituseks teleskoopi otsivad.

Siit saangi nimetada uue blogi peamised eesmärgid:

  • astronoomia kui teaduse ja hobi tutvustamine;

  • iseenda astronoomiaalaste tegevuste dokumenteerimine;

  • pakkuda nõuandeid neile, kes endale teleskoopi või muud kaugele vaatamise riista otsivad;

  • tutvustada normaalseid ja häid teleskoope ning lisavahendeid, et neid rohkem müüa.


Viimane punkt on seotud sellega, et tegelen öötööna teleskoopide, binoklite ja muu astronoomia-alase kraami müügiga, seega võivad mu soovitused olla mõnikord kaldu mingi toote või brändi suunas, aga seda pigem seepärast, et oma pakutavaid tooteid tunnen veidi rohkem kui teisi.

Muidugi ei ole ost-müük eesmärk omaette, vaid see, et olemasolevat või ostetavat teleskoopi ka kasutatakse, vaadatakse ise ja näidatakse lastele, naabritele, vanematele, koerale, sõpradele, elukaaslastele, abikaasadele kõike seda vahvat, mis taevas näha on. Kaugem lootus on see, et läbi astronoomia avarduks arusaam universumist ja inimesest selles ning tõuseks teadusliku lugemis- ja kirjaoskuse tase.

Kui Sul, hea lugeja, on mõni vahva taevapilt, mida teistega jagada, vana teleskoop, mis tolmu kogub ja millega miskit mõistlikku peale ei oska hakata, astronoomia-alane küsimus, millele vastust pole leidnud, kommentaar või oled loomu poolest astronoomiahuviline, siis oled alati teretulnud.

Kui soovid omatehtud taevapilti avaldada, kuid mingil põhjusel pole Sul selleks võimalust, siis siin saad seda teha.

Kui aga otsid endale, sõbrale, lapsele, kolleegile, ... teleskoopi, siis saada mulle e-kiri aadressile taevatoru--ät--teleskoop.com või helista 508 9328.