15 jaanuar 2009

Veenus meie taevas (ei ole ufo)


Kuu ja Veenus Tallinna kohal 1. jaanuaril 2009.
(klõpsa pildile, tuleb suurem versioon)
2008. aasta lõpus jooksis meediast läbi uudis, et inimesed nägid taevas tundmatut objekti.

Ufoloog Igor Volke ütles, et talle helistasid õhtu jooksul mitmed inimesed, kes nägid taevas väga eredat objekti ja pidasid seda ufoks.


Esiteks oli sellal pärast pikka vihma- ja pilveperioodi üle tüki üks selge taevaga õhtu ja sedasi võib harjumatu selge taevas oma imedega hämmastust ja imetlust pakkuda küll.

Teiseks, no on vast ajakirjanikul aru! Selle asemel, et taevaste nähtuste kohta asjatundjalt -- astronoomilt või kasvõi harrastusastronoomilt -- küsida, mida taevas näha saab, helistab ta "ufoloog" Igor Volkele, kes ei jäta juhust kasutamata ja mainib muheledes: "Seega mingi intriig selles on". Polnud seal mingit intriigi.

Hea veel, et astroloogi käest küsima ei mindud, kuigi arvan, et antud juhul oleks kadunud Eduard Paukson osanud adekvaatsema vastuse öelda.

Ja ega loost endast ei saagi vastust, millega tegu, alles kommentaarides selgub tõde.

Kolmandaks on see juhtum iseloomulik ka selles osas, et kui võõrdunud me loodusteadustest ja loodusvaatlustest teinekord oleme. Ja paljud meediakanalite esindajad õhutavad seda ignorantsi takka. Horoskoobi veeru asemel võiks ilmateate kõrval olla hoopis lühiülevaade sellest, mida taevas selge ilma korral näha võib. Siis tekiks selliseid ärevaid teadmatusest tingitud teateid tunduvalt vähem.

Neljandaks oli tegu planeediga Veenus, mis ka praegusel ajal õhtust taevast kaunistab. Kes proovib, võib Veenuse üles leida ka päise päeva ajal. Abiks on taevakaart ja binokkel, kuid binokliga veenusejahile minnes tasub otsida selline koht, kus Päike mingi tõkke taha jääb, et vältida kasvõi kogemata läbi binokli päikesesse vaatamist. Mida madalamale Päike silmapiiri suhtes vajub, seda kergemaks Veenuse leidmine muutub.

«Kuid kui mõelda, et esimene helistaja nägi seda objekti kella 18 ajal ja viimane kella poole 1 ajal öösel, siis astronoomilised objektid peaksid olema selle aja jooksul oma suunda ja kohta vahetanud,» lisas Volke. «Kirjelduste järgi oli aga asukoht umbes sama kogu selle aja jooksul. Seega mingi intriig selles on,» muheles ta.


Nagu eelpool juba ütlesin, pole seal mingit intriigi. Õhtune objekt on Veenus, öine hoopiski suure tõenäosusega lõuna poolt tõusev hele täht Siirius.

Viiendaks on hele Veenus väga vahva ja suhteliselt kerge viis vaatlusliku astronoomiahobiga alustada. Juba Galileo meie mõistes suhteliselt tagasihoidlike pikksilmadega avastas Veenuse faasid, mis kinnitas arusaama, et planeedid tiirlevad pigem ümber Päikese kui ümber Maa. Tänapäevased binoklid on tunduvalt parema kvaliteediga, kui vaid suurendust jaguks.

Selget taevast!

3 kommentaari: